P, 25.09.2022

Roomet Sõrmus: jaekaubandus alles kohaneb maailmaturu hindadega

Pille-Riin Kornak
Roomet Sõrmus: jaekaubandus alles kohaneb maailmaturu hindadega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Roomet Sõrmus.
Roomet Sõrmus. Foto: Tairo Lutter

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles üldist toiduainete hinnatõusu kommenteerides, et kuna piimatoodete ja mitmete teiste toiduainete tootmisel on suur osakaal ekspordil ning ekspordihinnad on kasvanud kiiremini kui siseturule müüdavate toodete hinnad, siis jaekaubandus pole nii tooraine kui teiste tootmissisendite hinnatõusu täiel määral veel vastu võtnud.

Möödunud nädalal avaldatud Swedbanki analüüsist nähtub, et kuigi Eesti toidutööstuste käive selle aasta esimeses kvartalis kasvas lausa 19 protsenti, lõpetas sektor kiiresti kasvanud kulude tõttu kvartali ikkagi kahjumis.

Hinnatõusust rääkides ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus, et kodumaistele toidutööstustele on toiduainete kiire hinnakasv kindlasti ohukoht, sest toit moodustab suure osa Eesti inimeste väljaminekutest ning tarbijate ostujõud on piiratud.

«Arvestades praegust olukorda, kus toiduainete tarbijahinnad on aastaga umbes viiendiku võrra kasvanud, hakkavad inimesed paratamatult harjumuspärastele toiduainetele otsima soodsamaid alternatiive, mis omakorda viib ilmselt ka imporditud toidu osatähtsuse suurenemiseni inimeste toidukorvis,» osutas Sõrmus murekohtadele.

Tooraine hinnad on ebastabiilsed

Sõrmus märkis, et kuigi statistikaameti andmetel vähenes juunis toiduainete tootmises tööstustoodangu maht 1,7 protsenti, on põllumajandus- ja toiduturgudel hinnakõikumised üsna tavapärased, mistõttu toodangu mahu vähenemisest ühe kuu lõikes üldisemaid järeldusi teha on ennatlik. «Samuti mängib toidutööstuses nii tootmises kui tarbimises väga suurt rolli sesoonsus. Kui vaadata jooksevhindades eri toidutööstuse valdkondade toodangu maksumust juunis ja võrrelda seda aastataguse ajaga, siis kõikides suuremates tootmisvaldkondades on toodangu maksumus oluliselt kasvanud. Sõltuvalt sektorist on kasv olnud 20–35 protsenti. Seejuures tuleb siiski silmas pidada, et samal ajal on väga palju kallinenud ka tooraine maksumus ja sisuliselt kõik teised tootmiskulud. Nii nagu teisteski valdkondades, on toidutööstuste jaoks väga suur väljakutse energiahindade kasv,» lisas ta.

Sõrmus ütles, et kuigi põllumajandus- ja toiduturgudel oli pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse päris kiire hinnatõus, on praeguseks osas valdkondades olukord rahunenud. «Näiteks teravilja ja õlikultuuride turul on hinnad tipptasemega võrreldes ca viiendiku võrra langenud,» osutas ta. «Samas püsib rahvusvahelise toiduturu olukorda väljendav FAO toiduainete hinnaindeks jätkuvalt väga kõrgel tasemel, kuigi juunis langes see veidi. Juunis langesid ka õlide, teravilja ja suhkru hinnad maailmaturul, kuid seevastu piima ja liha hinnad tõusid,» juhtis koja juhatuse esimees tähelepanu üldisele ebastabiilsusele.

Ekspordil on toidutööstuses suur roll

Sõrmus tõi välja, et toidutootmise valdkonnas on suurima osatähtsusega piimatööstus, millele järgneb lihatööstus ja muude toiduainete tootmine.

«Toidutööstuse toodangu müügist on eksport moodustanud viimase aasta jooksul keskmiselt 36 protsenti, kuid sektorite lõikes on ekspordi osatähtsus väga erinev. Piimatööstus ja muude toiduainete tootmine on keskmisest suuremal määral ekspordile orienteeritud, vastavalt 37 ja 52 protsenti müüdud toodangust läks eksporti, samas kui lihatööstuse toodangust on viimase aasta jooksul ekspordiks läinud vaid 16 protsenti. See mõjutab oluliselt ka ettevõtete majandustulemusi,» selgitas Sõrmus. Lisades, et piimatööstuses on ekspordihinnad kasvanud oluliselt kiiremini kui siseturule müüdavate toodete hinnad, kuna jaekaubandus pole nii tooraine kui teiste tootmissisendite hinnatõusu täiel määral veel vastu võtnud.

Sisendhindade tõus on palju puudutanud loomakasvatust ja lihatootmist, kus ostusööda tähtsus kogukuludes on märkimisväärselt suur. «Lihatööstus on praegu suhteliselt keerulises olukorras, lihatootjate jaoks on tooraine söödakulude suure hinnatõusu tõttu läinud väga palju kallimaks. Samas tarbijate ostujõud, eriti kallimate lihaliikide puhul, on piiratud. Lihatööstuse olukorda hakkab väga tugevalt mõjutama see, milliseks kujuneb lõppkokkuvõttes olukord söödaturul. Vaatamata viimaste kuude hinnalangusele on vilja ja teiste söödakultuuride hind jätkuvalt üsna kõrge,» märkis Sõrmus.

Märksõnad
Tagasi üles