/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/08/09/14748886t1h0d6a.jpg)
Statistikaamet leidis töötamise registri andmeid analüüsides, et viimase kolme aastaga on töösuhete koguarv veidi kasvanud, kusjuures konkurentsitult kõige rohkem on lisandunud tarkvaraarendajaid.
Koroonaajal on enim lisandunud tarkvaraarendajaid
Juuli lõpu seisuga oli enim lisandunud tippspetsialiste, tehnikuid ja keskastmespetsialiste. Vähem on aga teenindus- ja müügitöötajaid, suhtelises võrdluses ka põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölisi, märkis ameti blogis eksperimentaalstatistika juhtivanalüütik Märt Leesment.
«Muutuse üldpilt näitaks justkui seda, et teeme «targemat» tööd, majandus areneb ja rahva elujärg paraneb. Samas, kui tuletada meelde märksõnu nagu koroonapiirangud ja kodukontor, võinuks tavaolukorras see muutus olla vähem märgatavam,» märkis analüütik.
Ametikohtade vaates on Leesmenti sõnul kõige rohkem lisandunud tarkvaraarendajaid, samuti on palju juurde tulnud süsteemianalüütikuid. «IT-lahenduste nõudluse kasv sai alguse juba enne kolme viimast aastat, kuid koroonakriisist tuldi välja selge võitjana,» lisas ta.
Üle kahe korra rohkem on praeguseks ka statistilise ja matemaatilise arvestuse ja muu taolise keskastme spetsialiste, keda on lisandunud enim pangandussektorisse. Kolme aastaga on lisandunud ligi 800 ehk 16 protsenti õpetajaabisid. «Siin on tegu põhiliselt tugiisikute arvu kasvuga, mis on vajalik kaasava hariduse rakendamiseks,» selgitas Leesment, lisades, et õpetajate ja tugispetsialistide arvu kasvu näitab ka haridusministeeriumi statistika.
Kahe aastaga on kutsega treenerite arv kasvanud 15 protsenti, mis võib analüütiku arvates olla osaliselt tingitud ka asjaolust, et kultuuriministeeriumi kriisiabi meetmed olid suunatud üksnes kutsega treeneritele ning see tõi kaasa inimeste soovi omandada treenerikutse või korrastada oma andmed töötamise registris.
«Enim vähenenud ametikohtade hulgas võib esmajoones täheldada neid, kes koroonapiirangute tõttu ei saanud tööd teha. Enim vähenes ettekandjate ja kelnerite hulk, vähemaks jäi samuti turvatöötajaid, aga ka koristajaid ja kokkasid, suhteliselt kahanes enim tootetutvustajate, reisi- ja lennusaatjate, giide ning reisikonsultantide ja muude reisibüroo klienditeenindajate arv,» loetles Leesment, kes tõdes ka, et turismi- ja meelelahutusvaldkonnad ei ole veel täielikult taastunud.
«Kõiki muutusi ei maksa siiski ainult koroonakriisi kaela ajada. Tehnoloogilise progressi arvele võib panna raamatupidamise tippspetsialistide vähenemise. Osa tööülesandeid saab jätta tarkvara hooleks ja paljud ettevõtted peavad mõistlikumaks raamatupidaja palkamise asemel teenust sisse osta. Sellegipoolest on kolm aastat tehnoloogilise progressi mõjude hindamiseks veel liiga lühike aeg,» nentis ta.
Leesment selgitas, et analüüsis on arvesse võetud maksu- ja tolliameti töötamise registris kõik 2019. aasta 21. juulil ja tänavu 24. juulil kehtinud töösuhted, millele oli märgitud ametinimetus. Ameti muutumise korral on arvestatud töösuhte viimast ametit. Andmed ei ole isiku-, vaid töösuhtepõhised, mis tähendab, et mitmel töökohal töötav inimene esineb andmetes mitu korda. Ka ametikoha koormust ei ole arvestatud.