Üha rohkem ettevõtteid vaatab töötajate leidmisel piiri taha

Välismaalt pärit töötajad. Foto: Husna Miskandar/ Unsplash

Järjest rohkem on ettevõtteid, kelle vajadus sobiva töötaja leidmisel on suur, kuid kes kohapealt talenti ei leia. Paljud ettevõtted on välismaalt värvanud  ühe või paar inimest ning on asutusi, kus töötab palju rahvusvahelisi talente ja kelle jaoks see on osa ettevõtte kultuurist. Targad ja võimekad inimesed panevad aluse ja annavad hoogu ettevõtete edule ja seeläbi lisandväärtuse kasvule, tõdevad Testlio globaalne värbamisjuht Renita Käsper, Nordea Eesti personalijuht Jaana Pedras ja Arvato Financial Solutions Tallinna tehnoloogiakeskuse personalijuht Regina Valge.

On oluline, et Eesti tööandjad leiaksid võimalikult häid ja sobivaid töötajaid. Ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt võib aga juhtuda, et sobivat oskustöötajat tuleb otsida ka Eestist väljastpoolt. Work in Estonia tööandjate välisvärbamise hetkeolukorra ja vajaduste uuringu (2021) kohaselt on välisvärbamise kogemusega tööandjate hulk kasvanud ligikaudu kolmandiku võrra, võrreldes näiteks 2019. aastaga. Nordeas töötab 927 inimest, kellest umbes 25 protsenti moodustavad välistalendid, Arvato 163 töötaja juures on see osakaal üle 50 protsendi ning Testlio 200 meeskonnaliikmest on enamik 32 eri riigist, lisaks veel tuhanded vabakutselised testijad üle maailma.

Äriteadmiste laiendamine ja kiirem innovatsioon

Välistalendid on ettevõttele selge väärtus, kuna nad aitavad firmal oma äriteadmisi laiendada ja seeläbi ka globaalsemat klientuuri sihtida. Eesti on väike ja paljud kohalikud eksperdid on koos õppinud, millest tulenevalt jagavad ka sarnaseid mõtteviise. Sellise kultuurilise ja maailmavaatelise kapseldumise ja grupimõtlemise vältimiseks on oluline tuua meeskonda uusi ja teistsuguseid vaateid. «Kui tahta ehitada globaalset ettevõtet, kus ka kliendid on väga mitmekesised, siis on vaja tiimi erinevate taustadega inimesi,» kommenteerib Renita Käsper. Sellega nõustub Jaana Pedras, kelle sõnul on ettevõtte välismaistele turgudele laienemise edu saladus kohaliku olukorraga kursis olevad inimesed, kes aitavad sealseid ootusi juhtida. «Mida laiem on meie vaade maailmale, seda laiemale hulgale klientidele me sümpatiseerime, mis annab eelise globaalseks tegutsemiseks,» lisab Pedras.

Multikultuurne töökeskkond suurendab uuringute kohaselt ka innovatsiooni ning seda kinnitavad praktikud. «Ettevõtte edu on tugevalt seotud sellega, kui mitmekülgsed selle meeskonnad on,» tõdeb Käsper. «Erinevate nägemuste ja kogemuste paljususes saab sündida innovatsioon tööde või protsesside efektiivsemaks või hoopis automaatsemaks muutmisel,» lisab Pedras.

Multikultuurse töökeskkonnaga kaasnevad eelised

Rahvusvahelises meeskonnas töötamine toob kindlasti kaasa vaadete ja arusaamade paljususe, mis aitab mõista, et kõik ei olegi nii iseenesest mõistetav, kui võiks arvata. «Sellist asja, nagu standardne reaktsioon, ei eksisteeri,» kinnitab Regina Valge. Eestlastena saame õpetada ratsionaalsust ja järjepidevust, välistalentidega töötamine on omakorda toonud teadmise, et peame ise rohkem teadvustama ja hindama sotsiaalsete suhete vajalikkust ja sellega kaasnevat kapitali.

«Mõnes kultuuriruumis lihtsalt saavutad parema tulemuse, kui võtad enne koosolekut need paar minutit ja küsid, kuidas kolleegi perel läheb, või millise uue triki pere lemmikloom on õppinud,» toob Valge näite.

Lisaks sunnib välistalentide tööle võtmine heas mõttes oma mugavustsoonist välja tulema ning inimesi enda ümber rohkem märkama ja sallima, nii tööl kui ka eraelus.

Jaana Pedrase sõnul tuleb sallimatus võõrast kultuurist inimeste vastu sageli kogenematusest. Eelarvamustest vabanemiseks on seega oluline mitmekesine töökeskkond ja erinevate kogemustega inimestega suhtlemine. «Rahvusvahelises meeskonnas tekib töötajatel suurem tolerantsus, nad on paindlikumad ja empaatiavõimelisemad,» lisab Käsper. Valge sõnul aitaks töö välismaalastega ka eestlastel rohkem näha, kui ägedas riigis me päriselt elame.

Probleeme ja arusaamatusi töökultuuride ja -eetikaga tekib igas meeskonnas, aga Regina Valge sõnul taanduvad need siiski enamasti isiklikule tasandile ja kultuurilist erinevust ei ole mõtet sealt nii palju otsida. «Suhtumine peaks ettevõttes olema, et me oleme, sõltumata rahvusest, keelest või nahavärvist, kõik tavalised inimesed oma hirmude ja kartustega,» lisab Valge.

Riigi tugi on oluline

Eesti on välistalentidele üsnagi avatud, kuid seda avatust on personalijuhtide sõnul veelgi juurde vaja. Eestisse tullakse välismaalt hea meelega, sest üldjoontes on värbamise ja ümberasumise protsess lihtne ja läbipaistev ning kogu vajalik info on ka inglise keeles leitav.

Intervjueeritavate sõnul on probleem aga välistööjõu kvootide kiire täitumine. «Enam ei otsita inimesi ainult IT-sektorisse, vaid värbamine toimub üha rohkemates valdkondades,» sõnab Pedras. Seetõttu saab kvoot kiiresti täis ning elamislube ja viisasid enam ei saa või neid ei pikendata. Siis tekib küsimus, kas me soovime, et inimesed tahaksid Eestisse tulla ja tunneksid end oodatuna või mitte?

Ka kliendisõbralikum teenindus ja inglise keelt valdavate teenindajate arvu suurendamine konsulaarosakondade poolt oleks oluline. Avatust ja arengut oleks vaja ka kohanemise protsessis kasutusel olevate dokumentide juures. «Eriti nõuaks muutmist nende keeleline piiratus, sest praegu saadab riik paljud välistalentide poolt täitmist vajavad dokumendid või vormid automaatselt eesti keeles ning ettevõtted peavad need lõpuks ikka ise ära tõlkima,» tõdeb Valge. Ehk siis oleks tähtis, et nii mitmedki tugiprotsessid saaksid riigi täiendavat toetust ja tähelepanu, et siia tulevate oskustöötajate sisseelamine saaks olla võimalikult sujuv.