P, 25.09.2022

Õliühing: kütusemüügi kiire langus on kinnitus inimeste ostujõu vähenemisest

PM Majandus
Õliühing: kütusemüügi kiire langus on kinnitus inimeste ostujõu vähenemisest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tankimine.
Tankimine. Foto: Tairo Lutter/Postimees

Maksu- ja tolliameti mootorikütuste müügi koondandmed näitavad, et eelmise aastaga võrreldes vähenes kütusemüük juulis veidi vähem kui kümnendiku. Kui mootoribensiini puhul on langustrend olnud selge alates maikuust, siis juulis vähenes ka diislikütuse müük ligi 8 protsenti. 

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu hinnangul peegeldavad müüginumbrid halvenevat majandusseisundit ja eratarbijate vähenenud ostujõudu. Ühingu juht Mart Raamat selgitas, et kuna mootoribensiini kasutavad valdavalt eraisikud, siis annavad tarbimisnumbrid indikatsiooni Eesti inimeste ostujõu kohta.

Võrreldes juuniga, kui mootoribensiini tarbimine langes 9,6 protsenti, toimus juulis teatav stabiliseerumine ja müüginumbrid kahanesid 8,2 protsendi võrra. Raamatu hinnangul avaldasid kindlasti mõju ka mootoribensiini madalamad hinnad: EU Oil Bulletini hinnainfo järgi oli Eesti keskmine mootoribensiini E95 müügihind juulis umbes 11 senti odavam kui rekordhindadega juunis.

Kõrged hinnad mõjutavad eelkõige vaesemat tarbijat 

«Regionaalsed tanklamüügi andmed näitavad, et Harjumaal olid mootoribensiini müügi langusnumbrid juulis poole väiksemad kui ülejäänud Eestis. Tallinna kõrgema sissetulekuga inimesed jõuavad veel kütust osta, ülejäänud Eestis on inimestel raskem,» järeldas Raamat.

Õliühingu juht nendib, et palju murettekitavam on diislikütuse tarbimise trend. «Kuna diislikütus on Eesti ettevõtlust vedavaks kütuseks, siis juulikuu 7,7 protsenti väiksemad müügimahud eelmise aastaga võrreldes näitavad, et nõudlus majanduse võtmesektorites on hakanud langema,» rääkis Raamat. Sarnane tendents on ka mujal maailmas, lisas ta.

Maakondlik mootorikütuse müügistatistika ei kinnita kütuste piirikaubanduse kasvu.

«Teatavasti loobus Läti juulis kütuste biolisandi nõudest ning lõunanaabrid ise lootsid sellega kütuse hinda 10–12 senti alandada. Kuigi Läti kütuse omahind muutus sellega arvestatavalt madalamaks kui Eestis, siis efektiivne konkurents meie kütuseturul hoidis hinnavahe Lätiga juunikuu tasemel,» ütles õliühingu juht.

Siiski ei näe kütusesektor lähitulevikku väga roosades toonides. «Viimaste nädalate hinnainfo näitab, et diislikütuse puhul on lõunanaabritel tekkinud umbes 5-sendine hinnaeelis. See on juba vahe, mis viib Eesti vedajate tankimise ja maksuraha Lätisse ning vähendab meie ettevõtete konkurentsivõimet,» nentis Raamat.

Kuna Läti rahandusminister lubas kütusepoliitika muudatustele reageerida, siis loodetavasti vaadatakse ka Eestis augusti andmeid ja tehakse korrektuurid ka meie maksupoliitikas, loodab Raamat. 

Märksõnad
Tagasi üles