P, 2.10.2022

Kas meie kinnisvaraturg on roheregulatsioonide laineks valmis?

Anu Arnover
, SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht.
Kas meie kinnisvaraturg on roheregulatsioonide laineks valmis?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht Anu Arnover.
SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht Anu Arnover. Foto: Erakogu.

Alates 2020. aastast on ehituslubade puhul nõutud A-energiaklass. Tänavu jõustus ka Euroopa Liidu Taksonoomia ehk jätkusuutlike investeeringute delegeeritud õigusakt. Milliseid muudatusi on see meie majandusellu toonud?

Taksonoomiaga kehtestatakse selged hindamiskriteeriumid, et määrata kindlaks, milline majandustegevus annab olulise panuse roheleppe eesmärkide saavutamisse. Mida võivad oodata kinnisvaraettevõtted ja milleks peaksid nad valmistuma juba praegu?

Et EL on fookusesse võtnud kinnisvarasektori, on arusaadav: tegu on ühe kõige energiamahukama ja suurema süsiniku jalajäljega sektoriga, mistõttu on selle mõju jätkusuutlikkuse eesmärkidele ülioluline. Hooned toodavad Euroopas 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest ja kasutavad 40% kogu energiast. Lõviosa, üle 80% energiast kulub ruumide kütmiseks, jahutamiseks ning vee soojendamiseks.

Probleemi mastaapsusest annab aimu ka tõik, et ELis on enam kui 30 miljonit sellist hoonet, mis liialt energiat tarbivad ehk mille energiakulu on 2,5 või enamgi korda kõrgem keskmise hoone omast.

Nagu viimased aastad on näidanud, siis ELi institutsioonides ei ole see keskkonnakahju jäänud märkamata ja mõju vähendamiseks on seatud ambitsioonikad eesmärgid. Nende saavutamine nõuab aga panust mitte ainult ehitussektorilt, vaid ka kinnisvara omanikelt. Ehk teisiti, energiat peab tarbima vähem ka su 2000ndate alguse kontor ja kümmekond aastat tagasi ehitatud eramaja.

Nõuded uusehitistele muutuvad veelgi karmimaks ning praeguste hoonete renoveerimisel peab nende energiaefektiivsus oluliselt tõusma.

ELi taksonoomia eesmärk ei ole mitte ainult suunata ettevõtteid jätkusuutlikkuse poole, vaid ka luua võrdsed võimalused ning teha selgeks ja lihtsasti arusaadavaks, mis on roheline investeering. Näiteks on sel aastal jõustunud ELi taksonoomia hindamiskriteeriumite esimene pakett andnud juba tulemusi: osa investeerimisfondidest on kaotanud oma jätkusuutlikkuse märgise.

Et saada tagasi õigus nimetada end jätkusuutlikuks fondiks, peab fond kas tagama, et nende poolt finantseeritavad ettevõtted oleksid jätkusuutlikud või neist loobuma ja muutma oma investeerimissuunda. Ükskõik kumb tee ka ei valitaks, on suund selgelt sama.

Jätkusuutlikkus kui investeering

Ka pankadele on ELi taksonoomia oluline, kuna nende tegevus on rangelt reguleeritud. 2017. aastal emiteeris SEB grupp oma esimese rohelise 500 miljoni eurose võlakirja ning sel aastal tehti uus emissioon, juba miljardi euro eest.

Kõik see raha investeeritakse erasektori projektidesse, millel on oluline mõju jätkusuutlikkusele. SEB Eesti andis esimese sellise laenu 2020. aasta oktoobris, kui finantseeriti 1,7 miljoniga päikeseparkide rajamist. Jaanuaris tulime välja ka rohelise kodulaenuga.

Kogu selle teema puhul on oluline mõista, et kinnisvarasektoris ei tuleks jätkusuutlikkuse nimel tehtud pingutusi ja väljaminekuid näha mitte kulu, vaid investeeringuna.

Kinnisvarahaldajatele toovad sellised investeeringud madalamad ülalpidamiskulud, üürileandjatele kõrgema üürihinna, vara müüjatele selle kõrgema väärtuse ja müügihinna ning arendajatele investorite ja finantsasutuste tunduvalt suurema huvi. Jätkusuutlik kinnisvara tähendab enamasti madalamat riski ja vara suuremat pikaajalist väärtust.

Mida peaksid tegema ettevõtted?

Mida peaksid tegema kinnisvaraettevõtted, et olla jätkusuutlikumad? Esiteks tuleks kaardistada ja hinnata hetkeolukorda ning oma tegevusi: kus, kui palju ja mis jäätmeid või saastet teie ettevõte tekitab ning mis mahus ja milliseid energiaressursse kasutab. 

Teine samm on muuta oma mõtlemist: ärge keskenduge ainult uute lahenduste hinnale, vaid võtke arvesse ka nende eeliseid, kuluefektiivsust ja tasuvust. Ja kolmandaks, kaasata tuleks võimalikult palju kolleege, koostööpartnereid ja kliente, sest iga väiksemgi muudatus on tulemuste saavutamiseks oluline.

Jätkusuutlikkus ei ole eesmärk omaette – see on teekond ja teie seatud eesmärgid verstapostideks. Seega, mida varem alustate, seda kiiremini kohale jõuate, sest tagasiteed enam pole: nõuded ja reeglid karmistuvad, turul saab jätkusuutlikkus üha tugevama konkurentsieelise ning ELi taksonoomia hindamiskriteeriumite esimene pakett on alles algus.

Märksõnad
Tagasi üles