Eesti plaan lõhkilaenamise vastu: raha enam ei saagi

Rahandusministeerium tahab, et kogu inimese tarbimisajalugu ühte kohta kokku kogutaks. Foto: Margus Ansu

Eestis on kümneid tuhandeid võlglasi, kes on kimpus laenude tagasimaksmisega, tihtilugu on raskuste ühisnimetaja kiirlaen. Kui vahepeal on räägitud plaanist, et riik peaks reguleerima kiirlaenuandjaid, küpseb samal ajal plaan laenuvõtmist piirata – pole laenu, pole probleemi.

Rahandusministeeriumis hautakse kava juurutada Eestis niinimetatud positiivse krediidiregistri kava. Selle idee on, et kõik laenuandjad näeksid iga rahaküsija rahaandmeid: kas neil on eluasemelaenud, järelmaksud, võlad või muud kohustused, mis laenusaamist takistada võiksid.

Ametlik põhjus, miks seda tehakse, on selge: rahval on võlgadega probleeme. Julianus Inkasso iga-aastasest võlgnike raportist selgub, et tänavu kevadel oli riigis 84 090 maksehäirega inimest, keskmine võlg veidi enam kui 3000 eurot. Sealjuures tõi inkassofirma positiivsena välja, et võlgnike arv oli languses: koroona-aastal ületas võlgnike arv 100 000 inimese piiri. Mis aga aasta-aastalt kasvab, on keskmine võlasumma.