Päevatoimetaja:
Sander Silm

Kreeka võlakirjade vahetus võib tähendada maksejõuetust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tõnis Oja
Copy
Kreeka ametiühingud alustasid kärpekavade vastast 48-tunnist streiki. Meeleavaldused muutusid vägivaldseteks ja vandaalitsevateks.
Kreeka ametiühingud alustasid kärpekavade vastast 48-tunnist streiki. Meeleavaldused muutusid vägivaldseteks ja vandaalitsevateks. Foto: SCANPIX

Kreeka abipaketi üheks osaks on erainvestorite vabatahtlik võlakirjade restruktureerimine, mille kohaselt investorid kaotavad 70 protsenti oma investeeringute väärtusest, kuid Kreeka on nõudmas kaotuste aktsepteerimist kõikidelt erainvestoritelt.

Ajalehe The New York Times majandusportaal DealBook kirjutab, et Rahvusvaheline tuletisväärtpaberite assotsiatsiooni hinnangul ei tähenda võlakirjade vabatahtlik restruktureerimine ametlikku maksejõuetust ning seetõttu ei tule Kreeka maksejõetuse vastu kindlustanud investoritele maksta mitte midagi. Kui aga restruktureerimine muutub kohustuslikuks, nagu Kreeka portaali teatel kavatseb teha, võib olukord muutuda ning Kreekat võib kuulutada maksejõetuks ka ametlikult.

Riikide ja ettevõtete maksejõuetuse vastu saab kindlustada spetsiaalsete tuletisväärtpaberitega (CDS  ehk credit-default swaps), mida on ka Kreeka võlakirjadele välja kirjutatud kümnete või isegi sadade miljardite eurode väärtuses. Näiteks ainuüksi Barclays pank on neid välja kirjutanud 5,92 ning ostnud 5,81 miljardi dollari eest.

2008. aasta finantskriisi ajal olid just taolised tuletisväärtpaberid, mis põhjustasid finantssüsteemi peaaegu täieliku seiskumise, sest ühel hetkel ei olnud mitte keegi kindel, kas partnerid suudavad oma kohustusi täita.

Tagasi üles