Eestis on toit kohati kallim kui Soomes

Toidukorv. Foto Mihkel Maripuu, Postimees Foto: Mihkel Maripuu

Ajalehe Helsingin Sanomat tehtud Eesti ja Soome toidukaupade hinnavõrdlusest selgus, et toit on siinpool lahte juba kohati kallim kui Soomes. Samas on eestlaste palgad aga poole väiksemad.

Teatavasti on Eestis euroala kiireim inflatsioon ning siinne hinnatase pole enam palju madalam kui Soomes. Seda on ilmselt juba iga turist Tallinna külastades märganud, kirjutas HS.

Ajaleht võrdles toidukaupade hindu Soome ja Eesti kaubanduskettide veebipoodides, millest selgus, et hinnad on Eestis kohati juba kallimad.

Tarbijahinnad tõusid Eestis juulis aastatagusega võrreldes 22,7 protsenti, samas kui euroriikide keskmine inflatsioon oli 8,9 protsenti. Soome pole juuli inflatsiooninäitajaid veel avaldanud, kuid juunis oli see 7,8 protsenti. Kui Eestis tõusis toidu hind Eurostati statistika järgi juunis aastavõrdluses 16,4 protsenti, siis Soomes oli hinnatõus 8,7 protsenti.

Suurem osa Eesti hinnatõusust on seletatav siinse energia krõbedama kallinemisega. Võrdlus näitas, et eriti piimatooted on Eestis küllaltki kallid, näiteks juustu leiab Soome Prismast kilohinnaga 6,90 eurot, samas kui Selveris maksis juust 8,54 eurot kilo.

Samuti oli tetrapakis piimaliiter Eestis veidi kallim kui Soomes, näiteks Prisma omakaubamärgi Kotimaista lahja piim maksis veebipoes 0,85 eurot, ent Eestis Alma piim Rimis 0,99 eurot. Küll aga leiab Eestist soodsamat piima kilepakendis, mille hind oli Selveris vaid 0,59 eurot.

Kaerapiim, mis on soomlaste hulgas viimasel ajal suure au sisse tõusnud, maksab aga Eestis üle euro rohkem kui Soomes.

Kartuli hinna tõus on olnud drastiline nii Soomes kui Eestis. Soomes on kartul aastaga kallinenud 137 protsenti, Eestis umbes 125 protsenti. Kui kahekilone kartulikott maksis Eestis üle kahe ja poole euro, siis Soome kauplustes jäi hind alla kahe euro. Lahtiselt müüdav varajane kartul oli Selveris aga odavam, sest selle sai kätte hinnaga 0,49 eurot kilo. Soome Prisma veebipoes oli suvekartuli kilohind 0,69 eurot.

Teised tuttavad tooted köögis, näiteks sea- ja veiseliha, maksavad Eestis ja Soomes ligikaudu sama palju. Värske kala hind on Eestis alates eelmise aasta maist tõusnud 77 protsenti ja Soomes 47 protsenti ning tänu sellele on näiteks lõhe praegu naabritel müügil üsna sarnase hinnaga.

Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognooside osakonna juhi Rasmus Kattai sõnul on toidu kõrge hind tingitud sellest, et Eesti impordib palju toiduaineid. Tema sõnul maksavad importkaubad, nagu näiteks banaanid, Eestis sama palju kui Soomes. Samuti on Eesti siseturg väike, tootjad peavad küsima kõrgemat hinda, et nende äritegevus oleks kasumlik.

Samas on eestlaste sissetulek keskmiselt umbes poole väiksem kui Soomes. Eesti aastane mediaansissetulek oli 2021. aastal 12 620 eurot, Soomes aga 25 460 eurot. Seejuures tabab tarbijahindade tõus Eestis eelkõige madala sissetulekuga inimesi, kelle sissetulekust kulub suurem osa energia- ja gaasiarvetele.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul moodustab elukalliduse tõus umbes 25 protsenti Eesti vaeseima viiendiku kodumajapidamiste tarbimisest ning selline osakaal on Euroopa riikide omavahelises võrdluses suurim. Näiteks Soomes moodustab kulude kasv kogutarbimisest vaid neli protsenti