Uuring: energiavaesus on koroonakriisi jooksul 5 protsenti kasvanud

Sendid Foto: Elmo Riig / Sakala

Eurofoundi e-küsitlusest selgub, et viimased kaks kevadet, mil Covid-19 piirangud on inimeste sissetulekuid vähendanud, on kasvanud ka energiavaesus: Euroopa Liidus (EL) tunnistas raskusi kommunaalmaksete tasumisel 16 protsenti osalejatest, mida on 3 protsenti rohkem kui 2021. aastal ja 5 protsenti rohkem kui 2020. aastal.

Hirm järgmise kolme kuu jooksul kommunaalarvete tasumisel raskustesse sattuda on 2022. aasta kevadel aga 45 protsendil vastanutest, selgub uuringust.

Nendest vastajatest, kes on juba jätnud arved tasumata, vastas 74 protsenti, et nad jäävad võlgu ka järgneva kolme kuu jooksul.

Arvete tasumise raskused esinevad sagedamini sotsiaalkorteris elavate vastajate seas, võrreldes möödunud aasta kevadega on raskustes inimeste hulk kasvanud 17 protsendilt 20 protsendini. Üürikorterites elavatest inimestest on kommunaalkulude tasumisel raskustes 17 protsenti – vaid 1 protsendi võrra rohkem kui mullu.

Laenukohustusega koduomanikest teatas raskustest 16 protsenti, mida on 6 protsenti rohkem kui 2021. aasta kevadel, laenuvabade kodude raskustes omanike hulk kasvas aastavõrdluses 3 protsenti, 13 protsendini.

Sarnaselt 2021. aastaga olid arvete tasumisel raskusi rohkem maal elavatel inimestel. Võrreldes linnas elavate inimestega oli neid 18 protsenti, samas kui linnas oli makseraskustes inimesi 14 protsenti. Mullu kevadel olid mõlemad näitajad 3 protsendipunkti võrra väiksemad.

Riigiti on olukord väga erinev. Kommunaalmakseraskustes inimeste hulk ulatus seitsmest protsendist Taanis ja Rootsis 50 protsendini Kreekas. Eesti vastajatest tunnistas raskusi 9 protsenti.

Nende hulk, kes on mures arvete tasumise pärast järgmise kolme kuu jooksul, ulatub aga 12 protsendist Maltal kuni üle 40 protsendini Lätis ja Bulgaarias. Kreekas on näitaja koguni 63 protsenti. Eestis on järgmise kolme kuu kommunaalarvete pärast mures 18 protsenti vastajaid.

Inflatsioon Euroopa Liidus keskmiselt ulatus 2022. aasta märtsis ligi 8 protsendini, olles peamiselt põhjustatud energiahindade hüppelisest tõusust.

Eurofound viis e-uuringu läbi 25. märtsist 2. maini alates 18-aastaste inimeste seas sotsiaalmeediakanalites.