/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/06/05/13136535t1h6091.jpg)
Swedbanki toiduainetööstuse sektori juhi Oliver Olti sõnul kasvas tänavu esimeses kvartalis Eestis toitu töötlevate ettevõtete käive võrreldes eelmise aastaga 19 protsenti, aga sektor lõpetas kokkuvõttes kvartali kahjumis.
Swedbank: toidutööstus on vaatamata käibekasvule kahjumis
«Toiduainetööstuse kulud on kasvanud kiiremini, kui ettevõtted on suutnud hinnatõusu tarbijatele edasi anda. Selliselt jätkates ähvardab toiduainetööstust pankrottide laine,» kirjutas Olt Swedbanki blogis.
Ta hoiatab, et hoolimata juba kiirelt kasvanud hindadest tuleb valmis olla jätkuvaks toiduainete hinnatõusuks.
Kuigi viimastel aastatel on sektor tema selgitusel suutnud vahelduva eduga hoida puhast lisandväärtust, tänu millele on suudetud iga aasta tõsta palkasid ning hoida kasumit samal tasemel, siis alates 2021. aasta neljandast kvartalist on puhas lisandväärtus pööranud langusele ning tänavu esimeses kvartalis tuli sektoril kokkuvõttes tunnistada kahjumit.
«Tööjõukulud jätkasid kasvu ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga olid kogu sektori tööjõukulud kasvanud 4 protsenti. Samal ajal on tööga hõivatute arv vähenenud. Mõningast efektiivsust on leitud ilmselt protsesse automatiseerides ja digitaliseerides ning need muudatused on võimaldanud samal perioodil keskmist palka kasvatada ligikaudu 7 protsenti,» kirjeldas ta.
Turvapuhvrid hoiavad kinni kallist laopinda
Palgakulude kõrval on mitte väga üllatuslikult peamised kulude allikad energia ja toorained, mis on viinud sektori kahjumisse – kuigi samal ajal on toidukaupade puhul inflatsioon olnud üks kiiremaid ja toiduainete hinnad kasvanud kauplustes ligi viiendiku.
Lisaks on viimase viie aasta statistika põhjal see esimene kord, kui esimeses kvartalis sektori laovarud ei vähene, vaid kasvavad, ning suurusjärgus, mida nähakse tavaliselt aasta kolmandas kvartalis, kui paljud põllumajandustooted valmis saavad.
Olt selgitas, et oma osa on selles nii hindade kasvul kui ka veebruaris alanud Ukraina sõjast tuleneval ebakindlusel. Seetõttu on vajalik luua turvapuhvreid, mis aga omakorda seob ettevõtete kapitali kallite laovarude alla ning tingib täiendava vajaduse tõsta väljamüügi hindu.
«Tavapäraselt peavad toiduainetööstused jaekettidega hinnaläbirääkimisi mitte tihedamalt kui kord kvartalis, kuid aasta algusest on muutunud ka see tava. Tänases olukorras muud üle ei jää ja parem varem kui hilja,» toonitas ta.
Oluline fookus jätkusuutlikkusel
Kolmas fookus on Olti sõnul sektori energia varustuskindlus, kus toiduainetööstused teevad aktiivselt investeeringuid maagaasi asendamiseks. «Näeme murettekitavat trendi, kus viimasel viiel aastal on investeeringute mahud pigem languses ja selleks aastaks prognoosisid sama trendi jätkumist ka Swedbanki kevadises tööstusuuringus osalenud ettevõtted,» tõdes ta.
Positiivsena tõi ta aga välja, et 52 protsenti samas uuringus osalenud ettevõtetest märkis, et nende investeeringute üks fookus on keskkonnasäästlikkus ning ligi kaks kolmandikku on enda tööstuse keskkonna jalajälje juba kaardistanud, mis võrreldes teiste sektoritega on hea näitaja.
«Jätkusuutlikkuse valdkonna terviklik ja kiire arendamine on hädavajalik, et jätkata õiges suunas liikumist. Hetkel on siiski kõige olulisem tagada likviidsus ning tegeleda kulude edasikandmisega, et sektori lisandväärtus pööraks kasvule, mis võimaldaks jätkuvalt tõsta inimestel palkasid ning samal ajal teha vajalikke investeeringuid,» soovitas Olt.