Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringud on alla EL-i keskmise

Teadus- ja arendustegevust rahastati Eestis ligikaudu 170 euro eest inimese kohta. Foto: Arvo Meeks

Möödunud aastal eraldasid Euroopa Liidus (EL) valitsused riigieelarvest inimese kohta keskmiselt 244 eurot teadus- ja arendustegevusele, ent Eestis jäi see näitaja ligikaudu 170 euro juurde.

 

Inesteering inimese kohta on seejuures EL-i arvestuses alates 2011. aastast kasvanud 33 protsenti. Kokku eraldasid valitsused terves liidus teadus- ja arendustegevusele ligi 109,3 miljardit eurot, 0,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas Eurostat. Võrreldes 2020. aastaga tähistab see 8-protsendist rahastuse suurenemist, võrreldes 2011. aastaga aga 35-protsendist kasvu.

Teadus- ja arendustegevust rahastati elaniku kohta enim Luksembrugis, kus näitaja küündis mullu 689 euroni. Kaugel teisel kohal oli 530 euroga Taani, järgnes 471 euroga Saksamaa. Madalaim oli näitaja 19 euroga elaniku kohta Rumeenias, 24 euroga Bulgaarias, 45 euroga Lätis ja 60 euroga Ungaris.

Viimase kümne aastaga on protsentuaalselt enim kasvanud teadus- ja arendustegevuse rahastus elaniku kohta Lätis, 14 eurolt 45 euroni ehk üle 221 protsendi. Kreekas suurenes rahastus 2011. aastaga võrreldes 162 protsenti, 58 eurolt 152 euroni, ja Ungaris täpselt 100 protsenti 30 eurolt 60 euroni. Rahastus vähenes Hispaanias, 155 eurolt 152 eurole.

Teadus- ja arendustegevus on keskne mitmete Euroopa Liidu ja liikmesriigi tasemeliste eesmärkida saavutamisele, edendades konkurentsi ja elanike heaolu. Samuti on teadus- ja arendustegevus Euroopa Komisjoni 2019.–2024. aasta poliitiliste suuniste juhtteema.