Jäigad tööandjad leiavad end peagi tühjast kontorist

Kontoritöötaja. Foto: Ardo Kaljuvee

Kui aastaid tagasi võisid ettevõtted tunda end jõupositsioonil ning rangelt ette kirjutada, milline tulevase töötaja tööelu välja hakkab nägema, siis täna on sellise lähenemisega organisatsioonid selgelt tõsise probleemi ees – tööturg on tugevalt töötajate poole kaldu ning ettevõte, mis ei suuda tööotsijate soovidele vastu tulla, on uute inimeste leidmisel tõsiste raskuste ees, kirjutab Uptime’i tegevjuht Eero Tohver.

Kuigi enamus IT-firmadest on pigem paindlikud ja on tänaseks mõistnud, et head inimesed tahavad töötada heades firmades, kus neisse suhtutakse kui täiskasvanutesse, ei tähenda see, et eilsesse päeva jäänud hierarhilist kultuuri enam kuskilt ei leiaks. Vanad taagad on visad kaduma ning tänaseni võib leida IT-osakondasid ja -ettevõtteid, kus oma ala spetsialiste üritatakse hoida lühikese lõa otsas, eeldatakse neid kell üheksa lips ees kontorisse tulemas näha ning tegelema rohkema bürokraatiaga, kui ükski mõistlik inimene iial kohata sooviks.

Küll aga on sellise mentaliteediga ettevõtted sunni tõttu vaikselt mõistmas – või peagi mõistmas – et tänase tööturu puhul, kus arendajatele, IT-projektijuhtidele ning testijatele jooksevad kõik tormi, peavad asjad hakkama muutuma. Kui ei, vaatab ühel hommikul kontoris vastu tühjus, mida pole võimalik ka suurte palganumbrite või pealiskaudsete hüvede pakkumisega võimalik täita. Mida päev edasi, seda olulisemaks muutub tööotsijate jaoks see, et nende töökoht neid väärtustaks, suudaks nende soovide ja vajadustega arvestada ning et ettevõtte juhatus ja otsene juht suhtuks neisse kui hinnatud partnerisse, mitte kulukasse ritta mõnes Exceli-tabelis.

Miks ma peaks siin töötama?

Reaalsuses tähendab see seda, et tööandja peab põhjalikult läbi mõtlema, mis päriselt tema töötajaid köidab. Loomulikult on töötasu oluline komponent, kuid kõik tööandjad peavad niikuinii turu palgatasemega kaasas käima ning teistest pidevalt kõrgemat palka maksta ei ole ilmselt ei jätkusuutlik ega ka mõistlik strateegia. Aeg-ajalt kodust töötamine on samuti reaalsus, millega kõik peavad arvestama, võimalus päev nädalas seda praktiseerida ei ole enam oluline soodustus, vaid midagi, mis kuulub enam-vähem põhipaketi sisse.

Organisatsioonid saavad läheneda sellele uuele olukorrale kõigile töötajatele üldise ja ühesuguste reeglite pakkumisega või siis vaadates iga töötajat nagu indiviidi, kelle soovid ja võimalused võivad üldisest ka mõnevõrra erineda. Loomulikult võib juhtkonna poolt vaadates olla lihtsam, kui kõik on reeglitega paika pandud, graafikud täidetud ning töötajad kenasti rivis, samas tuleks endalt küsida, kas see üldine reegel on ikka klientide ja meeskondade pärast paigas või on tegemist lihtsalt reegliga reegli pärast.

Ära reguleeri üle!

Kindlasti on igas organisatsioonis teatav standardiseerimine ka mõistlik, kuid kas on ikka vaja, et kõigil on täpselt sama protsent tööaega vaja kontoris olla, et kõigil on sarnane koolituste kalender kinnitatud või standardne loetelu töövahendeid? Tundub selgelt mõistlikum lähtuda nii töötaja kui ka ettevõtte vahelisest paindlikust kokkuleppest, kus sedalaadi küsimused lahendatakse nii, et mõlemal poolel mugav on, mitte isegi üritades üle reguleerida seda, mida hädapärast pole vaja. See omakorda annab ka töötajale signaali, et oma peaga mõtlemine on oodatud ja mõistlik, näpuga reeglites järje ajamine ei ole parim viis mõistliku töö tegemiseks.

Erinevates majandussektorites on arusaadavalt oma eripärad, mõnes on lihtsam teha kodutööd kui teises, mõnedes on standardsest tööajast kinnipidamine olulisem kui teises. IT-sektor on aga kahtlemata privilegeeritud selles osas, et me saame lubada rohkem paindlikkust. Täna on parim aeg selleks, et iseendale peeglis otsa vaadata ja küsida, et kas me seda ka piisavalt ja mõistlikult teeme.