Eesti Geoloogiateenistus on saanud riigilt ülesande viia läbi laiaulatuslik uuring geotermaalse energia kasutusviiside tehnilise ja majandusliku elujõulisuse hindamiseks Põhja-Eestis.
Energianäljas riik loodab abi geotermaalsest energiast (4)
Sel eesmärgil on vajalik teostada puurimistöid koos kaasnevate litoloogiliste, geokeemiliste ja geofüüsikaliste uuringutega ning pumpamiskatsete läbiviimisega, et hinnata Gdovi põhjaveekompleksi hüdraulilisi parameetreid maasoojusenergia kasutuselevõtu eesmärgil. Geoloogiateenistus kuulutaski välja riigihanke, et leida Gdovi põhjaveekompleksi soojusenergia potentsiaali uurimiseks südamikpuurimistööde tegija.
Rajatava vertikaalse uuringupuuraugu eelduslikuks sügavuseks on 250 meetrit, ent kuna geoloogiline läbilõige ei ole planeeritud puurimiskohas täpselt teada, siis võib puurimissügavus suureneda või väheneda viiendiku võrra.
Pakkumusi saab hankele esitada 2. septembrini. Hankeleping sõlmitakse 12 kuuks.
Eesti Geoloogiateenistus alustas maapõueenergia kasutuselevõtu pilootprojektiga eelmisel aastal. Projekti käigus uuritakse täpsemalt maapõueenergia potentsiaali Eesti eri paigus ning ehitatakse kaks maapõueenergia katsejaama.
Maapõueenergia uurimine ja kasutuselevõtt oluline, sest tegu on taastuva energiaga, mis aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Projekti tulemusena selgubki, kas maapõueenergia on Eestis tehniliselt sobiv ja majanduslikult tasuv energialahendus kütteks, jahutamiseks ja energia salvestamiseks.
Eesti Geoloogiateenistuse uurimisprojekti kestab 2024. aasta lõpuni, projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot ja seda rahastatakse kasvuhoonegaaside kvootide müügist saadud vahenditest.