Hirm hinnatõusu ees paneb inimesi kulutama
3. august 2022, 13:15
Tarbimise jätkuvalt kõrge tase hüppelise hinnatõusu tingimustes näitab seda, et eeldatakse hindade edasist kiiret kasvu, mis paneb inimesi tarbima, sest usutakse, et tulevikus on raha vähem väärt.
Luminor panga peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul tuleb eristada juba toimunud hinnatõusu ja oodatava hinnatõusu mõju inimeste majanduslikule olukorrale.
«Juba toimunud hinnatõus teeb meid vaesemaks, sest kontol oleva raha eest saab osta vähem. Eelneva pooleteise aasta hinnatõus on teinud meid vaesemaks ning seetõttu saame vähem osta kaupu ja teenuseid. Isegi aktsiaturud pole kaasas käinud hinnatõusuga eelmisel aastal, vara väärtust on olnud keeruline hoida,» selgitas Uusküla BNSile.
Inflatsioon on viimastel kuudel Eestis olnud ülikiire, kõikudes paarikümne protsendi ümber ning juulis kiirenes hinnatõus veelgi, ulatudes Eurostati andmetel aastases arvestuses juba 22,7 protsendini. Selle näitajaga on Eesti ka Euroopa Liidus esirinnas. Sealjuures on keskmine brutokuupalk statistikaameti andmetel 2021. aasta juuliga võrreldes kasvanud vaid 6,9 protsenti.
Samal ajal oli ameti andmetel jaekaubandusettevõtete müügitulu juunis 915 miljonit eurot ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades ühe protsendi, mis tähendab, et hoolimata hindade kasvust jätkasid inimesed kulutamist.
Erinevalt juba toimunud hinnatõusust, mis teeb meid vaesemaks ja paneb mõtlema, mida osta, on ökonomisti sõnul oodataval hinnatõusul hoopis vastupidine mõju.
«Oodatav hinnatõus paneb tarbima, sest tulevikus on raha vähem väärt. Nii tarbitakse tuleviku arvelt. Säästude eest on täna võimalik rohkem saada ning seetõttu ei ole mõtet raha kontol hoida, arvestades, et intressimäärad on madalad, eriti võrreldes hinnakasvuga,» toonitas ta.
Tarbimismaastikul toimuvat kirjeldades märkis Luminori ökonomist, et viimase kümne aasta jooksul on hoiused kasvanud – hinnatõus oli väike ja tarbimisega ootamine ei tähendanud seda, et raha eest oleks vähem saanud kaupa osta.
«Eelneva aasta jooksul on aga kasvanud nii hinnad kui ka ootused tulevase hinnatõusu osas. Domineerivaks sai just hinnatõusu ootuse mõju, mis pani rohkem tarbima tulevase tarbimise arvelt. Nii nägime koos suurt hinnatõusu ja müüginumbrite kasvu,» selgitas Uusküla.
Selline olukord ei saa tema hinnangul aga kesta, sest tarbimine toimub tuleviku arvelt ja hinnatõus ise ei saa pikalt kiireneda ja peab vaibuma.
«Esiteks on nüüdseks juba aastajagu tarbitud tuleviku arvelt ning aeg on kätte jõudnud, kus säästud on vähenemas. Toimunud hinnatõus on meid vaesemaks teinud. Teiseks on hinnatõusu ootus siiski alanemas,» tõi Uusküla välja.
«Ehkki elektri hind teeb rekordeid, on maailmaturul hinnad dollarites alaneva trendiga juba mõned kuud. See tähendab, et raha ei kaota enam väärtust samas tempos, nagu ta enne seda tegi. Samuti vähendab tarbimist, sest ei ole vaja enam kiirkorras oma raha kulutada,» põhjendas ta.
Kolmandaks tõi ta välja, et intressimäärad on tõusuteel. «Nii on lootust, et hinnatõus raugeb ja kontol olev raha hakkab teenima intressi. See omakorda teeb raha hoiustamise vähem kulukaks, kui ta on olnud alates 2021. aasta algusest,» võttis Uusküla kokku peamised tarbimist mõjutavad tegurid.
Tema sõnul on mõistetav, et hinnatõusu jätkuv kasv on pannud paljusid meist muretsema, kui kõrgele võivad hinnad ronida. Samas rõhutas ta, et ilmselgelt on hinnatõusul piir ees ning varem või hiljem hinnatõus uuesti stabiliseerub. Ta ei välista ka võimalust, et mõnede kaupade hinnad hakkavad hoopis langema.
Samas hoiatas Uusküla üleüldise majanduslanguse eest. «Lisaks on maailmamajanduses palju ohumärke, mis võivad kaasa tuua üldise majanduskeskkonna halvenemise, mis omakorda toob kaasa paljude maailmaturukaupade hindade languse, tuues alla ka hinnatõusu Eestis,» nentis peaökonomist.
Paraku tähendab see aga Uusküla sõnul ka tarbimisbuumi lõppu.