Tööstuse tootmismaht on langusesse läinud, väljavaade halveneb veelgi

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Mihkel Maripuu

Tööstustoodangu püsivhindades ehk mahu kasv juunis sisuliselt peatus, kasvades aastases võrdluses vaid 0,4 protsendi võrra. Kui kõrgete elektrihindade toel kasvasid energeetika ja mäetööstuse tootmismahud jätkuvalt kiiresti, siis töötleva tööstuse tootmismaht läks üle pika aja langusesse, vähenedes aastases võrdluses 2,5 protsenti, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina majanduskommentaaris.

Viimati vähenes töötleva tööstuse tootmismaht möödunud aasta veebruaris, kuid siis oli paljuski selle põhjuseks aastatagune erakorraliselt kõrge võrdlusbaas. Seda kuud arvestamata suurenes töötleva tööstuse toodang pärast kahe aasta tagust koroonakriisi alates 2020. aasta septembrist ehk püsivalt 20 kuud. Nii suurenes selle aasta esimesel poolel töötleva tööstuse tootmismaht keskmiselt ligi 3 protsenti, tööstuses kokku aga 3,6 protsenti.

Üha rohkemate töötleva tööstuse tegevusalade tootmismahud on viimastel kuudel langusesse läinud. Nii vähenes tootmismaht juunis enam kui pooltes tegevusalades, kusjuures suurima negatiivse mõjuga oli töötleva tööstuse suurima tegevusala, puidutööstuse tootmismahtude kahanemine.

Kiire hinnakasvu toel on käibekasv jätkuvalt tugev

Juunis käibekasv küll aeglustus, kuid tööstussektoris suurenes see ikkagi veel ligi 20 protsenti ja töötlevas tööstuses 23 protsenti. Aasta esimesel poolel olid need kasvud aga keskmiselt vastavalt 25 ja 26 protsenti. Samas tuleks arvestada, et ka ettevõtete tootmiseks sisseostetud kaupade ja teenuste hinnad on kiiresti kasvanud. Kui näiteks töötleva tööstuse tootja- ja ekspordihinnad tõusid juunis aastaga vastavalt 25 ja 26 protsenti, siis impordihinnad 23 protsenti. Samuti on tööjõukulud hoogsalt suurenenud. Kiire kulude tõus on olnud aga piduriks lisandväärtuse ja kasumi kasvule. See omakorda piirab töötajate palkade suuremat tõstmist.

Töötleva tööstuse tootmismahtude languse taga on vähenenud nõudlus

Eesti tööstusettevõtete kindlustunde halvenemine juulis süvenes. Halvenenud on nii hinnangud tellimuste kui ka lähikuude tootmise väljavaadete kohta. Kuigi ettevõtete osakaal, mis nimetasid vähest nõudlust tootmist piirava tegurina, tõusis kolmanda kvartali alguses 38 protsendini, on see oluliselt madalam kui kaks aastat tagasi, koroonakriisi ajal.

Euroala töötlev tööstus liikus juulis üha sügavamale langusesse

Euroala töötleva tööstuse ettevõtted, kuhu läheb ligi pool Eestist eksporditud kaupadest, on muutunud kiire hinnakasvu, Ukrainas toimuva sõja ja energiaprobleemide tõttu ning majanduslanguse kartuses rohkem pessimistlikumaks. Nii liikus euroala töötlev tööstus juulis üha sügavamale langusesse, mis suurendab majanduslanguse riske. Nõudlus nõrgeneb ja euroala ettevõtete tellimused on vähenemas. Osaliselt on nõrgema nõudluse taga kaubanduspartnerite varem kogutud suured varud. Nõrgenenud nõudluse ja ebakindluse tõttu on ettevõtete pool- ja valmistoodete varud aga veelgi suurenenud. Energiakriis mitte ainult ei vähenda nõudlust, vaid väiksem energiapakkumine piirab ka tootmist.

Tööhõive euroala töötlevas tööstuses suureneb

Kuigi ettevõtete hinnasurved hakkavad väga kõrgel tasemel leevenema, on sõda Ukrainas andnud nende kindlustundele tugeva löögi. Häired tarneahelates näitavad küll tasapisi paranemise märke, kuid need on jätkuvalt oluliseks probleemiks tootmisel. Kiire hinnakasv mõjub kahjulikult paljude ettevõtete tuludele. Vaatamata halvenenud tootmistingimustele, jätkab tööhõive euroala töötlevas tööstuses aga kasvu.