/nginx/o/2021/12/31/14287830t1h3d14.jpg)
Kodulaenu taotlemisel võrdlevad paljud neile tehtud pakkumisi sõprade ja tuttavate omadega ning tihti imestatakse, miks need nii erinevad on. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane selgitab, kuidas kujuneb kodulaenu intress ehk maksumus laenutaotleja jaoks.
Kodulaenu intressipakkumine pangalt oleneb mitmest laenutaotleja isiklikust näitajast. Rebase sõnul võtab enamik inimesi laenu fikseerimata intressiga, mis koosneb euriborist ja panga riskimarginaalist. Sellise laenu puhul peab arvestama, et selle hind ajas mõnevõrra muutub, kuna euribor aastate jooksul kas tõuseb või langeb. Seepärast vaadatakse fikseerimata intressiga laenu maksumus iga kuue kuu tagant üle.
«Kuigi euribor on pikalt olnud lausa negatiivne, on see nüüd vastavalt Euroopa Keskpanga viimastele otsustele tõusnud ja tõuseb veelgi, seepärast on oluline laenu taotledes arvestada ka seda, kas jõutakse tagasi maksta kallimat laenu,» ütles Rebane.
Ajalooliselt on euribor ulatunud isegi viie protsendini. Need, kes soovivad muutuva euribori tõttu kindlustunnet, et nende kodulaenu kuumakse jääks teatud perioodi jooksul samaks, peaksid taotlema kodulaenu intressi fikseerimist.
Kui euribori suurus lähtub Euroopa Keskpanga otsustest, siis riskimarginaali määrab iga pank ise ja see jääb samaks kogu laenuperioodi jooksul, kui ei ole rikutud laenutingimusi või muudetud lepingut.
Riskimarginaal sõltub laenutaotleja isiklikest näitajatest, millest ühed olulisemad on sissetulek ja senine maksekäitumine. Kehvema krediidiajalooga inimesel on suurem tõenäosus saada pangalt veidi kõrgem intress, kuna temaga seotud riskid on suuremad.
«Samas ei tähenda see, et kunagi rahaliselt libastunud inimene enam pangast laenu ei saa. Panka nõustamisele on ikka mõtet tulla, tõenäoliselt leiame mõlemale sobiva lahenduse,» rääkis Rebane. Varasema küsitava maksekäitumise korral saab riske maandada näiteks kõrgema omaosaluse või väiksema laenusummaga.
Laenuintressi kujunemisel mängib rolli ka selle kinnisvara olukord, mida laenuga soetada soovitakse. Kus see asub, kas vaja on teha kapitaalremonti, milline võiks olla selle väärtus aastate pärast – need kõik on küsimused, mida pank peab enne laenu väljastamist analüüsima.
Samuti võetakse arvesse seda, kas kinnisvarast saab laenutaotleja kodu, läheb see väljaüürimisele või plaanitakse hoopis mingit muud otstarvet neile ruumidele.
«Lõplik laenu maksumus sõltub palju ka üldisest konkurentsiolukorrast ehk milliste intressidega teised pangad sarnaseid laene väljastavad,» ütles Rebane. «Kui konkurents on suur, saavad taotlejad tõenäoliselt parematel tingimustel laenu.»
Isiklikud tegurid jäävad aga ikka rolli mängima ning seetõttu on tark vältida kiirlaenude võtmist, krooniliseks võlgnikuks jäämist või muid finantsilisi äpardusi, mis inimese laenuvõimekuse ja finantsdistsipliini kahtluse alla seavad.