UURING ⟩ Ettevõtted hindavad oma olukorda pandeemiaeelsest halvemaks

Intrum Baltikumi juht Ilva Valeika. Foto: Tairo Lutter

Intrumi iga-aastane Euroopa maksearuanne näitab, et pooled Eesti ettevõtted ei ole suutnud parandada oma võimet tulevikus suurema kriisiga toime tulla ning seejuures leiab 63 protsenti ettevõtetest, et nende olukord on praegu halvem kui enne pandeemiat.

Kogu Euroopas hindab 47 protsenti ettevõtetest, et nad ei oska töös tekkida võivaid häireid kontrollida paremini kui enne pandeemiat. Samuti usuvad umbes pooled Euroopa ettevõtetest, et on praegu nõrgemad kui enne Covid-19 puhangut.

Intrum Balticsi tegevdirektori Ilva Valeika sõnul on kasv küll ettevõtete eesmärk, kuid paljude jaoks ka suur väljakutse. «Kasum on pärast pandeemiat jäänud kasinaks. Euroopas on enim mõjutatud kinnisvara, majutus ja toitlustus ning ehitus. Eestis on eriti rängalt kannatada saanud majutus ja toitlustus ning meelelahutus, kuna ükski nende sektorite küsitletutest ei tunnistanud, et kasum oleks pärast Covid-19 puhangut kasvanud,» ütles Valeika.

Inflatsioon on halb majanduskasvule, suhetele töötajatega ning rahavoogudele. Keskmiselt kuus Euroopa ettevõtet kümnest tunnistab, et neil puuduvad teadmised inflatsiooni mõju kontrollimiseks. Igast kolmest Eesti ettevõttest kaks tunnistab, et neil puudub teadmine, kuidas oma tegevuses inflatsioonisurvet ohjeldada.

54 protsendile Eesti ettevõtetest on kasvuriskiks suurenev lõhe maksetähtaegade ja maksete tegeliku toimumise vahel: see on kõrgem Euroopa keskmisest 50 protsendist ja ka suurem kui Lätis (36 protsenti) või Leedus (49 protsenti).

Eelnevale vastukaaluks nõustub 66 protsenti Eesti vastajatest väitega, et Covid-19 on motiveerinud nende ettevõtet maksete hilinemise riski paremini maandama. 2021. aastal oli sellisel arvamusel 58 protsenti Eesti vastajatest.

Krediidihaldusteenuste pakkuja Intrumi Euroopa maksearuanne ilmus 21. juunil. Uuringus küsitleti 29 riigi 11 000 ettevõtet.