:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2022/08/01/14733131t1h296f.jpg)
Samal ajal kui Euroopa seisab silmitsi Ukraina sõja tõttu aastakümnete rängima energiakriisiga ja riigid püüavad meeleheitlikult talve eel oma gaasivarusid täiendada, ähvardab piirkonda nüüd ka söenappus.
Euroopat ähvardab söepuudus (8)
Kuigi kivisüsi on halva mainega väga saastav kütus ning EL kavatseb heitkoguseid vähendada, on selle tarbimine tõusuteel. Mitmed riigid, sealhulgas Austria ja Holland, käivitavad gaasi säästmiseks oma vanu söeküttel töötavaid elektrijaamu või suurendavad nende võimsusi, kirjutas Politico.
Probleem kivisöega seisneb selles, et EL jääb peagi ilma oma suurimast tarnijast Venemaast, kellele blokk kehtestas aprillis kivisöesanktsioonid, mis keelavad alates 10. augustist selle sisseveo.
«See tähendab, et 2 miljonit tonni kivisütt, mis alanud kuul on veel Venemaalt tulemas, on viimane nende kivisöe saadetis,» ütles Argus Media analüütik Alex Thackrah. «Kui lisada sellele tõsised logistilised väljakutsed söe hankimisel ja transportimisel mujalt, on sel talvel kivisöega väga keeruline.»
Kivisütt võiks hankida Indoneesiast, Lõuna-Aafrikast ja Colombiast, kuid ELi riigid peavad Thackrahi sõnul arvestama tarnete «äärmiselt kõrgete hindadega», mis on tingitud kogu blokis enamasti kasutatavast kõrge kütteväärtusega kivisöest. Söe hind Rotterdamis jõudis eelmisel nädalal 380 dollarini tonni kohta, aastaga on kivisüsi kallinenud juba enam kui neli korda.
Laevamaakleri Braemar analüütik Mark Nugent ütles, et EL seisab samuti silmitsi «tugeva konkurentsiga» teiste turuosaliste poolt, nagu India ja Lõuna-Korea, kellel on juba nende riikidega sõlmitud söe tarnelepingud.
Logistilised probleemid võivad asja veelgi keerulisemaks muuta, sest suur osa ELi söest, mis saabub Amsterdami läbi Rotterdami ja Antwerpeni sadamate, liigub mööda Reini jõge praamiga. Juuli ebatavaline kuumus alandas aga tublisti jõe veetaset, mistõttu vähenes praamide kandevõime kahe kolmandiku võrra.
«Kuigi elektrijaamadel on oma laohooned, ladustatakse osa kivisöest enne edasisaatmist ka sadamates, kuid Euroopa sadamate laod on juba maksimumtasemel täis,» lausus Nugent. Söekaubanduse ühenduse Euracoali andmetel seisab praegu sadamates kinni umbes 8 miljonit tonni kivisütt.
Tõenäoliselt annab kivisöe puudus kõige intensiivsemalt tunda Poolas ja Saksamaal. «Saksamaa tarbimine ulatub koguni 37 protsendini ELi kivisöe ja pruunsöe kogutarbimisest ja seetõttu oleks söedefitsiit eriti valus siinsele terase- ja keemiatööstusele,» märkis Duisburgi-Esseni ülikooli majandusgeograafia professor Rudolf Juchelka. «Vähemal määral saaks mõjutatud ka elektritootmine.»
Juchelka hoiatas samuti, et kui Venemaa peatab gaasitarned või kui logistikaprobleemid takistavad kivisöe tarneid mujalt, võib valitsus olla sunnitud energiakasutamist veelgi enam normeerima.
Poolas käib aga samal ajal poliitiline skandaal valitsuse suutmatuse tõttu luua riigile söevarusid, kuigi tarneraskustest hoiatati neid juba kevadel. Polityka Insighti mõttekoja energeetikaanalüütiku Robert Tomaszewski sõnul kasutab Poolas kütteks endiselt kivisütt umbes 2 miljonit majapidamist, millest igaüks põletab talvel keskmiselt kolm tonni. Enne sõda Ukrainas importis riik Venemaalt aastas umbes 7 miljonit tonni kivisütt.
«Kuna augustis hakkab kehtima ELi keeld Venemaa kivisöele, on väga suur oht, et mõne majapidamise jaoks kivisütt ei jätku,» hoiatas ta, prognoosides, et Poolal jääb sütt talvel puudu 1–2 miljonit tonni.