Järjest segasemaks läheb: isegi asjatundjad ei saa aru, kui palju on elektri hind tõusnud (6)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Elektriliinid. Pilt on illustreeriv.
Elektriliinid. Pilt on illustreeriv. Foto: Remo Tõnismäe/Postimees Grupp

Eesti Panga ökonomisti arvutustes tuli välja lõhe statistikaameti tarbijahinnaindeksis kajastatud elektrihinna tõusu ja tegeliku tõusu vahel. Osapooled otsivad nüüd, kus on viga ja püüavad selgitada, kui suur oli Eesti tegelik inflatsioon.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja analüüs tuvastas, et kui varasemalt oli Nord Pooli hinna ja tarbijahinnaindeksis kajastuva tarbijatele müüdud elektrihinna vahel väga tugev seos, siis alates mullu septembrist laiutab nende vahel suur lõhe.

Nimelt kasvas eelmise aasta septembrist kuni selle aasta juunini Nord Pool Eesti piirkonnas hind 42%. Tarbijahinnaindeksi põhjal tõusis elektri hind tarbijatele sellest aga märksa enam: 69,8%.

Elektrihind tarbijatele koosneb erinevatest komponentidest ja kokkuvõttes maksavad inimesed kõrgemat hinda kui börsihind, mille lisanduvad maksud, võrgutasu ja aktsiis. Oja arvestas neid kõiki, kuid kuna kõige enam on kasvanud ikkagi börsihind, siis võiks elektri hinnakasv tarbijatele olla börsihinna kasvust madalam, leidis ta.

Kui vaadata Eesti Energia klientidele väljastatud arvete ja börsihinna suhet, siis aastases võrdluses ilmneb hoopis kurioosne pilt: börsihind on tõusnud oluliselt rohkem kui klientide kulud.

Suur osa hinnatõusust tuleneb ikkagi börsihinnast ja samuti on kasvanud võrgutasu, kuid nende kasv ei selgita ära kogu tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kallinemist.

Kaspar Oja 

Kõige parema ülevaate tegelikust olukorrast annab väljastatud arvete keskmise suuruse statistika, kusjuures arve summa sisaldab nii elektrit, võrgutasu, aktsiise, käibemaksu, taastuvenergia tasu ning võtab arvesse ka riiklikke toetusmeetmeid.

EE elektritarbija kogukulud on kasvanud aastatagusega võrreldes 46 protsenti, samas kui elektri börsihind on tõusnud 142%, ütles Eesti Energia klienditeenuste kommunikatsioonijuht Lilian Eylandt. Peamiseks põhjuseks on fikseeritud hindadega lepingud, mida on kahel kolmandikul EE klientidest.

«Inimeste lõikes on hinnatõus olnud erinev ja see sõltub nii lepingutüübist kui tarbimisharjumustest,» möönis Oja. «Näiteks neil, kellel oli fikseeritud hinnaga leping, mis kestis eelmise aasta lõpuni, on hind kasvanud võrreldes eelmise sügisega väga palju.»

Statistikaamet arvestab lisatasusid

Nagu öeldud, siis kodudesse jõudnud elektri hinda ei mõjuta vaid börsihind, mistõttu ainult sellele keskendumine tarbijahinnaindeksi koostamisel oleks eksitav. Seepärast arvestab statistikaamet kodudesse jõudnud elektri hinna hulka elektrimüüja marginaali, võrgutasud, taastuvenergia tasu ja aktsiisi, ütles statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov.

«Elektri hinna arvestamisel tarbijahinnaindeksis arvestame tüüpkoormusgraafikute järgset tarbimist ning börsi tunnihindasid,» selgitas Trasanov. «Selle lähenemise kohaselt me ei arvesta kindlasti kõige kallimat börsihinda, mis jääb tavaliselt kõige rohkem meelde.»

Me ei arvesta kindlasti kõige kallimat börsihinda, mis jääb tavaliselt kõige rohkem meelde.

Viktoria Trasanov

Ka fikseeritud hinnaga lepingute puhul pole tegemist ühe kindla hinnaga. Tegelikult puudub fikseeritud hinnakiri või viide, millise hinnaga fikseeritult elektrienergiat osta saab. Trasanovi sõnul on tegemist igapäevaselt muutuva dünaamilise portfelliga, kus fikseeritud lepingu hind sõltub lisaks turu baasinformatsioonile ja ettevõtte oodatavale marginaalile veel eeldatavast tarbimismahust, lepingu tähtaegadest, päevasest ja öisest tariifist ja kliendi varasemast käitumisest ning personaalsetest kokkulepetest.

Kus on viga?

Millest erinevus tuleb ja kas on tegu metoodika- või arvutusveaga, ei tea keegi.

«Suur osa hinnatõusust tuleneb ikkagi börsihinnast ja samuti on kasvanud võrgutasu, kuid nende kasv ei selgita ära kogu tarbijahinnaindeksi elektrikomponendi kallinemist,» rääkis Oja. «Ma tahaksin loota, et see niinimetatud selgitamata osa tuleneb ikkagi mingisugusest metoodilisest probleemist ja tegelikkuses ongi elektrihinna kasv madalam.»

Baltic Energy Partners OÜ partneri Peeter Jass Pika sõnul sõltub see, kui palju elektri hind eelmise aasta septembrist tõusnud on sellest, mis kuuga võrrelda. Aprilli hind oli soodsam, juunis kallim. «Miks alates aprillist elektrihinnaindeks 100 puntki võrra kasvanud on ma seletada ei oska,» nentis Pikk. «Hulgiturult ehk NordpoolSpotist sellist põhjust leida on raske. Võib-olla on tegemist ka lihtsalt arvutusveaga, neid ikka juhtub.»

Pika sõnul võib elektrihinnaindeksi kiiret tõusu suvel mõjutada asjaolu, et paljud on sõlminud fikseeritud hinnaga elektrilepingud, et talveks hinnakindlust tagada. Seeläbi võib tarbijale elektrihind tulla suvel kallim, et kompenseerida võimalikke talviseid kõrgeid hindu.

«Kas see hinnaindeksit 100 punkti võrra mõjutab? Ei tunne piisavalt hinnaindeksi metoodikat, et seda hinnata,» tõdes Pikk.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee sõnul on nad küsimusest teadlikud, selle teemaga tegelenud ning jätkavad tegelemist, et välja selgitada ja mõista erinevaid tulemusi.

«Sisuliseks mõistmiseks teeme koostööd Eesti Pangaga,» ütles Lee.

Lee sõnul võib tarbijahinnaindeksi metoodika seoses elektrituru reformiga suure tõenäosusega muutuda ja selle muutmisel vajab statistikaamet kõigi osapoolte abi.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles