/nginx/o/2022/07/29/14727631t1hc708.jpg)
Eesti teraviljakasvatajatele pole Moskva ja Kiievi vaheline kokkulepe teraviljatarnete taastamiseks olukorda kuigivõrd muutnud, jätkuvalt mõjutavad viljahinda paljud muud asjaolud, mille prognoosimine on keeruline, näiteks ilm saagikoristuse ajal, samuti töötajate nappus ja kütuse hind.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhtuse liige Kerli Ats ütles BNS-ile, et Ukraina sõja tõttu on tõusnud nii teraviljahinnad kui ka on kasvanud hüppeliselt sisendite hinnad.
«Viljahind on olnud volatiilne ja seda on selgelt mõjutanud uudised Ukraina vilja turule tulemisest või mitte tulemisest. Kui on uudis, et Ukraina vili on turule tulemas on teravilja hinnad langenud, siis kui on uudis, et ikka ei ole Ukraina vili turule tulemas, siis on hinnad taas tõusnud,» kirjeldas Ats hetkel valitsevat olukorda.
Ta nentis, et aastatega välja kujunenud töösuhted ukrainlastega, meestega, kes töötavasid kaasaegse tehnikaga, on lõppenud ja mehed on siirdunud kodumaad kaitsma. «See on tekitanud teraviljakasvatustele tööjõuga probleeme,» nentis Ats.
Uute turgude ja klientide kohta märkis Ats, et Eesti teraviljakasvatajad ise otse teravilja turule ei müü, vaid seda teevad vahendajad. «Välisturule müüakse läbi börsi ja börsimaaklerite ning müüakse nendele turgudele ja hinnaga, kus on turunõudlus,» selgitas ta.
Atsi sõnul sõltuvad teraviljakasvatajad plaanide tegemisel nii keskkonnast kui ka külvikorrast, millest tulenevalt ei saa teraviljakasvatajad teha otsuseid ühe aasta põhjal, vaid pigem tehakse plaanid viie aasta kohta. «Kindel on see, et väetamisel tuleb olla väga ökonoomne, kuna väetise hinnad on olulisel määral tõusnud. Hetkel on näha, et tekkinud on suurem nõudlus proteiinikultuuridele, mis kindlasti mõjutab külviplaane,» kirjeldas ta hetkeprobleemi.
Ta tõdes, et teadmatust on üldiselt väga palju, mis takistab ettevõtjaid tegelema tavapärase ärilise prognoosimise ja planeerimisega. «Kuigi täna on hinnad kõrged – nii sisendi hinnad kui ka teraviljahinnad, siis me ei tea, millal tuleb pöördepunk, kus kalli väetisega toodetud vili tuleb odavalt realiseerida. Väga oluline on optimeerimine ja riskide maandamine,» toonitas Ats.
Viljasaagi osas on pole talupidajate keskliidul veel praegu piisavalt andmeid. Ats lausus, et saagigust on hetkel keeruline prognoosida, kuna erinevates piirkondades on olukord erinev. «On tulnud maastikult infot, et oodata on natuke paremat saagikust kui eelmisel aastal, kuid rekordsaake ei prognoosita. Lõpliku tulemuse saame siis, kui vili on salves, kuna me ei tea mis olukord ja ilmad on koristusperioodil,» rääkis Ats. Ta lisas, et kasumlikkuse osas on määrav ka kulu mootorikütusele ja elektri hind, mis kulub vilja kuivatamiseks.
Maaeluministeerium teatas BNS-i päringule vastates, et Venemaa sõda Ukrainas on suurendanud Eesti teraviljakasvatajate tootmissisendite kulusid, peamisteks suurenenud kuludeks on väetised ja energia.
«Teravilja kokkuostu hind on püsinud kõrge mitmete mõjurite tõttu. Üks oluline mõjutaja on arengud Musta mere piirkonnas, mis mõjutab Urkaina vilja eksporti. Kindlasti mõjutab hinda ka valmiv teraviljasaak erinevates maailma piirkondades. Viimast mõjutab suurel määral ilm, näiteks kuumalaine on vähendanud Euroopa Liidu teraviljasaaki. Siiski on teraviljasaagi hulka Euroopa Liidus või Eestis veel vara prognoosida. Hetkeolukorda arvestades võiks teraviljasaak hinnanguliselt ületada viimase viie aasta keskmist saaki,» kirjeldas maaeluministeerium.
Käesoleval aastal on Eestis teravilja all 361 700 hektarit põllumaad, mida on veidi vähem kui 2020. aastal. Saak ulatus mullu 1,6 miljoni tonnini, aasta varem oli saagikus aga 1,2 miljonit tonni.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)