Ta tõdes, et teadmatust on üldiselt väga palju, mis takistab ettevõtjaid tegelema tavapärase ärilise prognoosimise ja planeerimisega. «Kuigi täna on hinnad kõrged – nii sisendi hinnad kui ka teraviljahinnad, siis me ei tea, millal tuleb pöördepunk, kus kalli väetisega toodetud vili tuleb odavalt realiseerida. Väga oluline on optimeerimine ja riskide maandamine,» toonitas Ats.
Viljasaagi osas on pole talupidajate keskliidul veel praegu piisavalt andmeid. Ats lausus, et saagigust on hetkel keeruline prognoosida, kuna erinevates piirkondades on olukord erinev. «On tulnud maastikult infot, et oodata on natuke paremat saagikust kui eelmisel aastal, kuid rekordsaake ei prognoosita. Lõpliku tulemuse saame siis, kui vili on salves, kuna me ei tea mis olukord ja ilmad on koristusperioodil,» rääkis Ats. Ta lisas, et kasumlikkuse osas on määrav ka kulu mootorikütusele ja elektri hind, mis kulub vilja kuivatamiseks.
Sõda Ukrainas kergitab kulusid
Maaeluministeerium teatas BNS-i päringule vastates, et Venemaa sõda Ukrainas on suurendanud Eesti teraviljakasvatajate tootmissisendite kulusid, peamisteks suurenenud kuludeks on väetised ja energia.
«Teravilja kokkuostu hind on püsinud kõrge mitmete mõjurite tõttu. Üks oluline mõjutaja on arengud Musta mere piirkonnas, mis mõjutab Urkaina vilja eksporti. Kindlasti mõjutab hinda ka valmiv teraviljasaak erinevates maailma piirkondades. Viimast mõjutab suurel määral ilm, näiteks kuumalaine on vähendanud Euroopa Liidu teraviljasaaki. Siiski on teraviljasaagi hulka Euroopa Liidus või Eestis veel vara prognoosida. Hetkeolukorda arvestades võiks teraviljasaak hinnanguliselt ületada viimase viie aasta keskmist saaki,» kirjeldas maaeluministeerium.
Käesoleval aastal on Eestis teravilja all 361 700 hektarit põllumaad, mida on veidi vähem kui 2020. aastal. Saak ulatus mullu 1,6 miljoni tonnini, aasta varem oli saagikus aga 1,2 miljonit tonni.