P, 2.10.2022

Suurbritannia «roheelektrijaam» osutus riigi suurimaks saastajaks

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Suurbritannia «roheelektrijaam» osutus riigi suurimaks saastajaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Drax elektrijaama korstnad päikeseloojangus.
Drax elektrijaama korstnad päikeseloojangus. Foto: LEE SMITH

Britid algatasid uurimise puupõletusjaamade keskkonnamõjude kohta pärast seda, kui selgus, et aastaid «rohejaamana» maksumaksja toetust nautinud jaam on hoopis riigi suurim saastaja.

Umbes kuus protsenti Ühendkuningriigi elektrienergiast pärineb Draxi puupõletusjaamast, kust käib aastas läbi seitse miljonit tonni biomassigraanuleid ja mis paiskab õhku ligikaudu 13 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Tegemist on Suurbritannia suurima kasvuhoonegaaside tekitajaga, mis saab aastas rohkem kui 800 miljonit naela maksumaksja toetust. Seda seetõttu, et väidetavalt on tegu «rohelise» energiaallikaga.

Kuigi elektrijaam väidab, et puidu põletamine on puude kui taastuva energia kasutamine, on see kriitikute sõnul eksitav, sest küpse puu kasvamiseks kulub 100 aastat. Ühiskomitee on lubanud asja nüüd uurima hakata, kirjutas Daily Mail.

Ma annan endast parima, et viia end selle küsimusega paremini kurssi ja olen tänulik, et te mulle sellest rääkisite.

Sir David Attenborough

Ka Sir David Attenborough (96) tunneb selle pärast muret ja lubab oma käsitsi kirjutatud kirjas biomassivastasele võitlejale: «Ma annan endast parima, et viia end selle küsimusega paremini kurssi ja olen tänulik, et te mulle sellest rääkisite.»

Draxi elektrijaama pressiesindaja nõustus Sir Davidiga ja kinnitas, et nad ei kasuta kunagi biomassi, mis põhjustab või soodustab metsade raadamist – see on nende poliitika põhiosa ja neil on juriidiline kohustus tõestada, et see ka nii on. Elektrijaam tunnistas vaid ebakvaliteetsete puude harvendusraiete kasutamist.

Ühendkomitee esimehe Philip Dunne sõnul tuleb tagada, et kodumaine puidutööstus oleks jätkusuutlik ja suudaks toetada null-eesmärke, kuid samas peab paremini mõistma puiduimpordi mõju laiale maailmale.

Märksõnad
Tagasi üles