Riigid ihuvad hammast energiaettevõtete liigsele kasumile (1)
30. juuli 2022, 16:43
Mitmed EL-i riigid on hakanud maksustama energiaettevõtteid hinnatõusuga teenitud liigsete kasumite eest. Hispaania ja Portugal said loa maagaasi hinna ülempiiri seadmiseks. Prantsusmaa reguleerib oma tuumaenergiaettevõtte elektri müügihinda.
Vähemalt neli EL-i liikmesriiki: Hispaania, Itaalia, Rumeenia ja Kreeka, on kehtestanud nn ootamatuse maksu, millega maksustatakse energiaettevõtete liigset kasumit, mis tuleneb energiahindade tõusust, kirjutas Helsingin Sanomat.
EL-i välistest riikidest võttis Suurbritannia juulis vastu seaduse, mille alusel maksustab Põhjamerel naftat ja gaasi tootvate ettevõtete kasumit.
Perioodiliste maksude abil on riikide eesmärk rahastada meetmeid, mis tasakaalustavad tarbijate energiaarveid.
ELi komisjon märkis märtsis, et seda tüüpi meetmed on ELis kriisiolukordades lubatud, kui need on ajutised. Komisjon avaldas lootust, et maksud on hoolikalt läbi mõeldud ja planeeritud, et need ei ohustaks energiaettevõtete investeeringuid taastuvenergiasse ning et maksu ei nõuta sisse tagasiulatuvalt. Paraku kavatseb Itaalia just seda teha.
Mais tegi Itaalia valitsus ettepaneku kehtestada 10-protsendine maks 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta märtsini teenitud kasumile. Maksu eesmärk on koguda üle nelja miljardi euro ja rahastada sellega erinevaid tarbijatoetusmeetmeid.
Hispaania kehtestas oma ootamatu tulumaksu juba 2021. aasta sügisel. Maksuga tahetakse koguda 2,6 miljardit eurot.
Kreekas andis valitsus riigi energiaturu järelevalve asutusele korralduse hinnata, kui palju on riigi energiaettevõtted hinnatõusu tõttu lisakasumit teeninud. Mais valminud hinnangu kohaselt oli 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta märtsini see summa 590 miljonit eurot. Valitsus plaanib selle maksustada 90 protsendiga.
Hollandi ING panga uurimisüksuse varasuvel tehtud kokkuvõtte kohaselt on mõned riigid kehtestanud lisaks ootamatutele maksudele ka energia hinnalaed.
Märtsis said Hispaania ja Portugal komisjonilt loa kehtestada elektritootmisel kasutatava maagaasi hinnalagi. Esmalt kehtestatakse see 40 eurole megavatt-tunni kohta ja kuuekuulise perioodi järel tõuseb see 70 megavatt-tunnini. See on turuhinnast oluliselt madalam. Ülejäänud aastaks on gaasi hinnaks ennustatud 160 euro/Mwh kanti, olenevalt sellest, kuidas gaas Venemaalt tuleb.
Hispaanias ja Portugalis hakkas elektri hind tõusma juba mullu sügisel. Kuigi neil on palju odavat taastuvenergiat, määrab samas hinnaklassis elektriturul elektri hinna kõige kallim ehk Hispaania ja Portugali puhul maagaasi kasutav tootmisjaam. Nüüd püütakse selle vastu võidelda hinnalae abil.
Erandi saamiseks apelleerisid Hispaania ja Portugal sellele, et nende ülekandeühendused ülejäänud Euroopaga on halvad ja nende erandlikud meetmed EL-i elektriturgu laiemalt ei mõjuta.
Prantsusmaal reguleerib riik hulgihinda, millega riigi kõigi tuumajaamade eest vastutav energiaettevõte EDF saab müüa elektrit tööstusele ja elektrijaamadele. Lisaks on riik selleks aastaks otsustanud, et EDF peab suurendama ka reguleeritud hinnaga müüdavat osa seniselt 100 teravatt-tunnilt 120 teravatt-tunnini.
Prantsuse riigile kuulub 84 protsenti EDFist, kuid riigil on plaanis ettevõte täielikult üle võtta ja börsilt välja osta. Hinnaregulatsioon on aga nõrgestanud niigi raskustes olevat EDFi. Ettevõte on suurtes võlgades ja tal on olnud mitmeid probleeme tuumaelektrijaamadega.
Enamik EL-i riike on otsustanud erakorralise maksu või hinnaregulatsiooni asemel tarbijaid otse toetada. Näiteks Saksamaal on leibkondadele kokku lepitud ühekordne toetus 300 eurot, millele lisandub täiendav toetus vähekindlustatud lastega peredele. Saksamaa võttis suve alguses kasutusele ühistranspordipiletid, mille hind on üheksa eurot. Lisaks on vähendatud kütusemaksu.
Mitmed riigid on nõudnud muudatusi EL-i elektrituru toimimises, sest valitseb kriisiolukord, millesse tavatingimustesse loodud mehhanism ei pruugi sobida. EL-i komisjon on lubanud võimalike tegevuste esimesed mõjuhinnangud teha oktoobris.