/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/07/22/14712993t1h118b.jpg)
Esmaspäeval algab karujahihooaeg ja keskkonnaamet andis selleks tarbeks välja 90 luba karude küttimiseks, reservi jääb veel 6 luba, mis suunatakse hiljem uutesse kahjustuskolletesse.
Algab karujaht: paaris maakonnas läheb eriti suureks küttimiseks
Karude arvukus on viimastel aastatel Eestis suurenenud, 2021. aasta sügisel hinnati karude arvu ligi 1000 isendini ja sellega seoses on kaasnenud ka nende tekitatud kahjustused. Keskkonnaametil on sel jahiaastal plaanis jagada kuni 96 karu küttimisluba, millest kuus jääb küttimishooaja alguses reservi.
«Karujahi peamine eesmärk on vältida ja ennetada karude tekitatud kahjusid. Lisaks aitab see kaasa ka karude inimpelglikkuse säilimisele,» selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.
Peamiselt kipuvad karud rüüstama mesitarusid, harvem murdma kariloomi või lõhkuma silopalle. 2021. aastal rüüstasid karud pea 800 mesitaru.
«Küttimine ei ole ainuke meede kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks. Ennetamisele peaks mõtlema iga omanik ja kõige mõjusam viis karud mesitarudest ja silorullide kogumiskohtadest eemale hoida on elektrikarjuse paigaldamine mesila ja silorullide ümber. Kariloomi saab kaitsta kiskjatõrjeaiaga,» rääkis Leelo Kukk. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise hinnast.
Rohkem on karusid Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal, vähem Eesti lõunapiiril. See kajastub ka küttimislubade piirkondlikus jaotuses.
Küttimismahud 2022. aastaks maakondade kaupa
Harjumaa 12
Ida-Virumaa 13
Jõgevamaa 9
Järvamaa 12
Läänemaa 2
Lääne-Virumaa 15
Põlvamaa 3
Pärnumaa 5
Raplamaa 3
Tartumaa 7
Valgamaa 2
Viljandimaa 6
Võrumaa 1
Eelmisel aastal kütiti Eestis 87 karu, millega täideti lubatud küttimismaht täies mahus. Karujahti võib pidada Eestis kuni oktoobri lõpuni.