Euroopa Keskpanga (EKP) asepresident Luis de Guindos ütles usutluses Postimehele, et mitme riigi suure võlakoormuse tõttu erineb praegune olukord täiesti 12 aasta tagusest, mil algas Euroopa võlakriis. Nüüd on meil tugevam institutsiooniline raamistik, mis hõlmab pangandusliitu, ehkki see ei ole veel täielikult valmis. Makromajanduslik tasakaalustamatus on oluliselt vähenenud. EKP käsutuses on mitmesugused abivahendid. Mõni päev tagasi loodi uue instrumendina rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), mida vajadusel kõhklematult kasutatakse.
INTERVJUU ⟩ EKP asepresident: praegune olukord erineb võlakriisiaegsest (1)
EKP nõukogu otsustas eelmisel neljapäeval tõsta baasintresse 0,5 protsendi võrra. Ilmselt ei olnud see liiga vähe, sest esialgu kavandasite 0,25-protsendilist kergitamist. Aga kas see ei olnud mitte liiga hilja? Teised suured keskpangad reageerisid kiirele inflatsioonile palju varem.
Alustasime rahapoliitika normaliseerimisega detsembris. Otsustasime peatada märtsis programmi PEPP (pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava) ja hiljem juunis ka APP (varaostukava). Need otsused tehti kooskõlas laekunud andmetega ja lähtudes väljavaate ebakindlusest. Venemaa sissetung Ukrainasse suurendas ebakindlust veelgi. Vastavalt EKP eelkommunikatsioonile oli võlakirjaostude lõpetamine vajalik esimene samm enne intressimäärade tõstmist.