Vene majandus peab sanktsioonidele oodatust märksa paremini vastu (4)

Erkki Erilaid
Copy
Moskva kaubanduspinnad on jäänud pärast enamike Lääne kaubamärkide lahkumist rentnikest märkimisväärselt tühjemaks.
Moskva kaubanduspinnad on jäänud pärast enamike Lääne kaubamärkide lahkumist rentnikest märkimisväärselt tühjemaks. Foto: YURI KOCHETKOV

IMFi hinnangul peab Venemaa majandus Lääne sanktsioonidele kasvavate energiahindade toel üle ootuste hästi vastu.

Sanktsioonid, mille eesmärk oli eraldada Venemaa ülemaailmsest finantssüsteemist ja piirata Moskva käsutuses olevaid vahendid sõja rahastamiseks, ei ole suuresti oma mõju seni näidanud.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) teisipäeval avaldatud maailmamajanduse uues väljavaates suurendati Venemaa selle aasta sisemajanduse kogutoodangut märkimisväärse 2,5 protsendi võrra ja nüüd kahaneb Venemaa majandus tänavu vaid 6 protsenti. Aprilli prognoosi kohaselt ootas IMF Vene majandusele 8,5-protsendilist langust. Seejuures mais prognoosisid mitmed teised suured analüüsimajad, et langus võiks ulatuda isegi 10-12 protsendini.

IMFi peaökonomist Pierre-Olivier Gourinchas leidis siiski, et ka 6-protsendiline majanduse kahanemine on Venemaa jaoks üsna suur löök.

«Peamine põhjus, miks majanduslangus ei tule nii hull kui oodati, on see, et Vene keskpank ja riigi poliitikakujundajad suutsid esmaste sanktsioonide kehtestamisel ära hoida panganduspaanika ja finantskrahhi,» nentis Gourinchas AFPle. «Samal ajal toovad tõusnud energiahinnad Vene majandusele tohutul hulgal tulusid.»

Nii nafta kui maagaas on aasta algusest kõvasti kallinenud ja kuigi Venemaa ekspordib näiteks toornaftat märkimisväärsete allahindlustega ja gaasi tarnitakse Euroopasse vähem, piisab kallimast hinnast ikkagi, et nii riigi majandust kui ka sõjategevust piisavalt toetada.

Kuigi suuremate riikide nagu USA ja Hiina majandused juba aeglustuvad, öeldakse IMF aruandes, et Venemaa majandus kahanes hinnanguliselt teises kvartalis varem prognoositust vähem ning toornafta ja teiste toodete eksport peab survele oodatust paremini vastu. Samuti püsib hoolimata sanktsioonidest Venemaa sisetarbimine valitsuse toel stabiilsena.

Gourinchas lisas siiski, et 2023. aastal Venemaa majanduse allakäik ei pöördu ning IMF prognoosib järgmiseks aastaks 3,5-protsendilist langus, mis on märkimisväärselt enam kui aprillis ennustatud 2,3-protsendiline kahanemine. «Juba kehtivate ja uute sanktsioonide kumulatiivne mõju kasvab aja jooksul,­» märkis ta.

Ka Soome Panga arenevate majanduste osakonna uuringute juht Iikka Korhoneni sõnul hakkavad sanktsioonid Vene majandusele tõsisemat mõju avaldama alles järgmisel aastal. «Näiteks EL-i ja G7 riikide osaline naftaimpordikeeld hakkab kehtima alles selle aasta lõpus. See on peamine põhjus, miks IMF järgmise aasta majanduslanguse protsenti suurendas,» selgitas Korhonen Ilta-Sanomatele.

Ta märkis, et Venemaa keskpank on suutnud riigi majandust stabiliseerida. Näiteks juunis hakkas Venemaa pankade laenuandmine pärast väga nõrka kevadet taastuma. «Lisaks ei saa venelased välismaale reisida nagu varem, seega kulutatakse rohkem raha kodumaal,» ütles Korhonen. «Venemaa toornafta hind on küll alla surutud, mis mõjutab otseselt riigi maksulaekumisi, kuid lahenduseni, et Putin sanktsioonide tõttu sõja lõpetaks, on veel pikk tee minna.»

Korhoneni sõnul vähendavad sanktsioonid siiski juba praegu Venemaa füüsilisi ressursse sõjapidamiseks. «Näiteks Lääneriigid ei ekspordi Venemaale enam kõrgtehnoloogilisi tooteid, nagu pooljuhte, mistõttu ei saa nad Ukrainas hävitatu asemele toota uuemat sõjatehnikat.»

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles