Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Miinihirm: viljavedu Ukrainast võib hakata pärssima meremeeste puudus

Copy
Nisu laadimine kaubalaevale Rostovi sadamas Donil 26. juulil 2022. (Photo by STRINGER / AFP)
Nisu laadimine kaubalaevale Rostovi sadamas Donil 26. juulil 2022. (Photo by STRINGER / AFP) Foto: Stringer

Rahvusvahelise toidukriisi vältimiseks sõlmitud kokkulepet teravilja väljaveoks Ukrainast võib hakata takistama laevameeskondade puudus. Vedajad ei leia piisavalt meremehi, kes oleksid nõus reisima Ukrainasse ja seilama välja sõjapiirkonna sadamatest.

Venemaa ja Ukraina vahel eelmisel nädalal allkirjastatud leppe mõte on võimaldada Musta mere sadamates sõja tõttu blokeeritud teravilja ja väetiste väljavedu. Kokkuleppe sõlmimist vahendas Türgi ning vilja- ja väetiselaevad pidid liikuma hakkama sel nädalal, kuid praktikas võib leppe teostamist hakata takistama laevameeskondade puudus, kirjutas Reuters.

Ukraina sadamatesse on lõksu jäänud ligikaudu 80 laeva, millest enamiku meeskonnad on piirkonnast evakueeritud. Osale laevadest on jäetud minimaalne meeskond, et laevu töökorras hoida, kuid neist ei piisa laevade merele viimiseks, teistel laevadel on vaid valvurid. Laevade sõidukorda seadmiseks, lastimiseks ning väljasõitmiseks tuleb laevadele toimetada uued meeskonnaliikmed.

Ukrainas ja Ida-Euroopas laevameeskondade värbamisega tegeleva ettevõtte Danica tegevjuht Henrik Jensen ütles, et meremeeste leidmine, kes oleksid nõus Ukrainasse suunduma, võib osutuda keeruliseks. 

«Peamine mure on meeskonnaliikmete turvalisus,» märkis Jensen. 

Venemaa rünnakutes Ukrainale on hukkunud kaks välismaiste kaubalaevade meeskonnaliiget, uppunud on kaks laeva ning kokku on tabamuse saanud üheksa laeva. Venemaa rünnaku ajal veebruari lõpul jäi Ukraina sadamatesse lõksu 94 laeva kokku ligikaudu 2000 meremehega. Suur osa neist õnnestus reederitel läbi kolmandate riikide kodumaale toimetada, praeguseks on Ukrainasse jäänud umbes 450 välisriikide meremeest. Rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO andmetel töötabki põhiosa neist teraviljalaevadel, kuid neist ei piisa, et eelmisel nädalal sõlmitud kokkuleppe kohane kogus vilja teele saata.

Meremehed pelgavad Ukrainasse minekut, kuna Venemaa on mineerinud suure osa Musta mere Ukraina osast, samuti jõesuudmed ja sadamad. 

«Kuni rahvusvahelised mereväed aitavad Ukraina miinitõrjujatel laevateid puhastada ja rajavad turvakoridori, on piirkonnas seilavad meremehed tõsises ohus,» ütles rahvusvahelise transporditöötajate liidu ITF peasekretär Stephen Cotton Reutersi vahendusel. 

Londoni laevakindlustusagentuurid on kuulutanud kogu regiooni kõrgendatud riski piirkonnaks, mis tähendab, et seal liiklevate laevade kindlustamine on märkimisväärselt kallim kui tavavedude kindlustus.

Viljaveo käivitamist Ukrainast takistab lisaks finants- ja kindlustusküsimustele laevakütuse toimetamine Ukrainasse, ütles toiduvedudega tegeleva transpordifirma Archer-Daniels-Midlandi juhatuse esimees Juan Luciano. 

Mõningate allikate sõnul oleks lihtsam kasutada mitte Ukrainasse lõksu jäänud laevu, vaid tuua väljastpoolt sisse uued laevad koos uute meeskondadega, kuid miinioht jääb ka olukorras, kus Venemaa ja Ukraina on kokku leppinud laevade lubamise sadamatesse ja sealt välja. 

Kohalikud meremehed on osaline lahendus

Kuigi osaliselt võiks viljalaevade meeskonnapuudust leevendada Ukraina meremeeste kasutamine, on see tundlik teema. Sõjaväekohuslastest Ukraina kodanikel on keelatud riigist lahkuda, lisaks võib Ukraina meremeestel tekkida probleeme oma rahvusvaheliste meremehedokumentide kordaajamisega. 

Venemaa kodakondsusega meremeeste kasutamine Ukraina viljalaevadel ei tuleks kõne alla turvalisusküsimuste tõttu.

Tagasi üles