Kiire interneti uus toetusmeede kisub kraavi

Kiire interneti teeb võimalikuks kiudoptiline kaabel, mis tuleb põhivõrgust kasutajani vedada. Foto: Robert Schmiegelt / imago /Scanpix

Kuigi kiire interneti maale viimiseks on aastate jooksul investeeritud juba üle saja miljoni euro, on ligi 80 000 Eesti maamajapidamist endiselt nüüdisaegse võrguühenduseta. Teisipäeval avanes kitsaskoha leevendamiseks järgmine, 24 miljoni euro suurune meede, mida võrguehitajate hinnangul ähvardab aga läbikukkumine.

Eesti lairibavõrgu probleemi mõistmiseks tuleb alustada 2009. aastast, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel asutati Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, kes sai ülesande ehitada tervet Eestit hõlmav fiiberoptilisel kaablil põhinev baasvõrk, mis ülikiire interneti mööda Eestimaad laiali kannaks. Ministeerium eeldas, et kui 7000 kilomeetri pikkune kaablivõrk on valmis, ehitavad telekomiettevõtted sealt edasi ühenduse inimeste kodudeni.

Üle kümne aasta hiljem on 81 miljonit eurot maksnud baasvõrk küll valmis, kuid 40 protsendil majapidamistel pole endiselt juurdepääsu kiirele internetile. Riigikontrolli hinnangul ei osanud ministeerium toona arvestada, et sideettevõtted ei kavatsegi hakata hajaasustuses juurdepääsuvõrku välja ehitama, et saaks üksikutele majapidamistele internetiteenust müüa.