Roomet Sõrmus: toiduainete käibemaksu tuleb langetada (3)
/nginx/o/2022/04/03/14461133t1hddbf.jpg)
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles toiduainete käibemaksu teemat kommenteerides, et enamikes EL liikmeriikides on toidule kehtestatud madalam käibemaksumäär. Põllumajanduskoda on korduvalt teinud ettepaneku langetada käibemaksumäära ka Eestis, kuid ükski valitsus ei ole sellega arvestanud.
Roomet Sõrmus ütles, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pooldab põhitoiduainete käibemaksumäära langetamist sarnaselt paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kus toiduainetele rakendatakse soodsamat käibemaksumäära. «ELis ei rakenda toidule soodsamat maksumäära lisaks Eestile vaid kolm liikmesriiki. Käibemaksumäära langetamine on oluline eriti nüüd, kus toiduainete hinnad on kiiresti kasvanud ja võivad veelgi tõusta. Põllumajanduskoda on korduvalt teinud ettepaneku põhitoiduainete käibemaksumäära langetamiseks, kuid kahjuks pole sellega ükski varasem valitsus arvestanud,» tõdes ta.
Sõrmus juhtis tähelepanu asjaolule, et toit moodustab Eesti leibkondade eelarvest kõige suurema osa, statistikaameti andmeil on toidule kulunud 21 protsenti väljaminekutest. «Tarbijahinnaindeks tõusis juunis aasta varasemaga võrreldes 22 protsenti, sealjuures toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hind üle 19 protsendi. See paneb tarbijad tõsise surve alla ja sunnib tarbimisotsuseid üha hoolikamalt kaaluma,» selgitas koja juhatuse esimees. «Paraku tähendab see ka, et tarbija hakkab eelistama odavamat toitu, mis tihtilugu on kas imporditud või madalama kvaliteediga. Näiteks lihatoodete puhul teeb ligi 45 protsenti ostjatest valiku ainult hinna põhjal. Nende jaoks on kauba päritolu ja ülejäänud parameetrid teisejärgulised.»
Ta lisas, et kuna jaeketid ostavad võimalikult soodsa hinnaga kaupa ja imporditud toidu hinnatase on paljudel juhtudel madalam kui Eestis, siis võib eeldada, et import siinse kasvava inflatsiooni tingimustes ainult suureneb. See aga mõjutab nii kohalike ettevõtete kui ka tarbijate hakkama saamist, tervislikust toitumisest ja muudest teguritest rääkimata.
Sõrmus tõi välja, et eestlased eelistavad küll kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud. «Konjunktuuriinstituudi toidukaupade ostueelistusi ja hoiakuid käsitlev 2020. aasta uuring toob välja hinnatundlikkuse olulisuse – 50 protsenti vastanutest pidas hinda väga tähtsaks. Kodumaisust pidas toidu ostuotsuse tegemisel väga oluliseks 33 protsenti vastanuist. Uuring toob välja, et kodumaise toidukauba eest ei olda enamasti nõus maksma kõrgemat hinda võrreldes importtoiduga. Lisaks ei saa paljud pered meelepärast toitu endale lihtsalt lubada,» selgitas Sõrmus tarbijavalikute tagamaid.
Eesti toidukaupade käibemaksumäär on Euroopa kõrgeim
Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kus toidule ei kehti madalamat käibemaksu. Veelgi enam, Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopas lausa üks kõrgemaid.
«Paljudes teistes riikides on kehtestatud väga madal või ELiga liitumisel kokku lepitult suisa nullkäibemaks, mis seab Eesti ettevõtted ja tarbijad väga ebasoodsasse olukorda. Soomes on toiduainete käibemaks 14 protsenti, Rootsis 12. Lätis kehtib kohalikele värsketele puu- ja köögiviljadele viieprotsendine käibemaks. Käibemaksumäära alandamine Lätis 21 protsendilt viiele tähendas tarbijate jaoks ligi 12 protsenti soodsamat hinda,» tõi Sõrmus näiteid lähiriikidest. «2020. aastal olid Eestis toiduhinnad 96 protsenti ELi keskmisest, samal ajal, kui ostujõu pariteeti arvestades on meie SKT 82 protsenti ELi keskmisest. Seega olid toidu hinnad meie jaoks juba enne hinnašokki suhteliselt kallid. Need on aga jätkuvalt tõusmas. Selleks, et tarbijad ei kannataks, peaks põllumajanduskoja hinnangul Eestis toidu käibemaksu määra umbes poole võrra langetama.»
Eestis on toiduainete jaekaubanduses omavahel konkureerimas kuus kuni seitse suuremat kaubandusketti, mistõttu on konkurents päris tihe. «Nii võib eeldada, et käibemaksumäära langetamise mõju jõuab ka tarbijateni,» avaldas Sõrmus lootust. «Kaupmeeste esindajad on avalikult kinnitanud, et sellises konkurentsiolukorras langetaksid kaupmehed hindu, kui madalam maksumäär seda võimaldaks. See võimaldaks toetada tervislikku ostukäitumist, parandada kodumaiste tootjate konkurentsivõimet ja leevendada karmi hinnatõusu.»
Sõrmus rõhutas, et kuna Eesti toidutootjad tegutsevad ELi siseturul, on ettevõtjatele oluline, et valitseks ühesugune majanduskeskkond. «Igasugune erinevus mõjutab otseselt meie toidutootjate konkurentsivõimet, mida pärsib meie ettevõtete ja tootmismahtude suhteline väiksus. Valitsev olustik loob soodsa pinnase impordi suurenemiseks ning vähendab Eesti tootjate konkurentsivõimet veelgi,» sõnas ta.