Põllumehed tahavad Eesti sadamates seisva Vene väetise riigistada

Muuga sadama väetiseterminalis (madalad valged rajatised) seisab 80 000 tonni väetist, millest 12 000 tonni on ohtlik ammooniumnitraat. Foto: Madis Veltman

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja maaeluministeeriumile pöördumise, milles teeb ettepaneku kojale teada olevalt Muugal ja Sillamäel hoiustatav sanktsioneeritud ammooniumnitraat kasutada otstarbeliselt ära Eesti põllumajanduses.

Kokku on koja andmetel ladustatud umbes 69 000 tonni väetist, mis katab praktiliselt kogu Eesti põllumajanduse ammooniumnitraadi aastase vajaduse. Eesti põllumeestel on huvi sanktsioneeritud väetis realiseerida, ütles koda.

Olukorras, kus ammooniumnitraati tarnitakse Eestisse piirangutevabadest riikidest väga kõrge hinnaga, on ebamõistlik väetise kuulutamine ohtlikeks jäätmeteks ning kanda veel ka utiliseerimisega seotud kulutusi, samas kui põllumajanduses saab ohtliku aine muuta vajaminevaks kaubaks, toonitas koda.

Eesti elanike ohutust silmas pidades on mõttekas Sillamäel ja Muugal ladustatud ammooniumnitraat võimalikult kiiresti ära toimetada ning selleks on koja sõnul kaks võimalust: saata see tagasi kauba päritolumaale või jagada laiali Eesti väetisekäitlejate vahel.

Kuigi Eesti suurimad väetisemüüjad on kehtestanud reeglid, et Venemaa ja Valgevene päritolu väetisega ei kaubelda, on ettevõtjad koja sõnul valmis tegema mööndusi. Juhul kui Muugal ja Sillamäel olev väetis riigistatakse, on selle realiseerimine Eesti turul käitlejatele hinnangul lihtsam. Riigi omandis väetise saab maha müüa näiteks enampakkumisel.

Koda toonitab, et ammooniumnitraadi sanktsioonide alt vabastamise või väetise riigistamise otsus tuleks teha võimalikult kiiresti, et seda saaks kasutada juba taliviljaeelsel külviperioodil, mis algab augustis ning kestab oktoobrini.