Päevatoimetaja:
Sander Silm

Venemaale pääsu ootavate laevade ankruala Lahemaa reidil püsib (1)

Copy
Loksa ja Käsmu lähistel Soome lahel seisab endiselt suur hulk Venemaale pääsemist ootavaid laevu. Tankerid on skeemil tähistatud punasega, muud kaubalaevad rohelisega.
Loksa ja Käsmu lähistel Soome lahel seisab endiselt suur hulk Venemaale pääsemist ootavaid laevu. Tankerid on skeemil tähistatud punasega, muud kaubalaevad rohelisega. Foto: Ekraanipilt leheküljelt marinetraffic.com

Venemaa sadamatesse pääsu ootavate tankerite ja kaubalaevade mitteametlik ankruala Eesti majandusvööndisse kuuluval Soome lahe osal püsib ja laieneb. Eesti võimud ei saa laevade ootamist Käsmu ja Loksa reidil kuidagi takistada.

Mais kirjutas Postimees, kuidas Soome lahele on tekkinud mitteametlik ankruala, kus mõnel päeval võib korraga seista 20 ja rohkem Venemaa vetesse sisenemist ootavat tankerit. Laevad hakkasid Käsmu ja Porvoo vahelisel merealal ankrusse jääma alates 2019. aastast, kui Venemaa kehtestas korra, et kui laev on Venemaa vetesse sisenenud, peab ta sõitma otse sadamasse ega tohi mujal ankrul seista. Samas on Ust-Luuga sadamas sageli pikad ootejärjekorrad, nii et laevad peavad kai äärde pääsemiseks kusagil aega parajaks tegema.

Soome lahel ootavate laevade hulk kasvas koos Venemaa agressiooni algusega Ukrainas, kui suurenes surve Venemaa naftatoodete väljaveoks. Soome lahel ankrul seistes teevad laevad muuhulgas mitmesuguseid korrastus- ja puhastustöid. Kas nende töödega võib kaasneda ka keskkonnareostus, ei ole seni tuvastatud. Ametnikud jälgivad murelikult Eesti majandusvetesse omatahtsi tekkinud naftatankerite ja teiste kaubalaevade parklat, kuhu suured alused üha rohkem kobarasse kogunevad – keelata-käskida neid ei saa, aga õnnetuse korral jääb reostustõrje Eesti kraesse.

Kuigi Postimees juhtis ametnike tähelepanu ankrul seisvate laevadega kaasnevatele riskidele juba maikuus, ei saa ametnikud midagi teha, sest kuni konkreetseid rikkumisi ei ole tuvastatud, pole laevadel keelatud sel alal seista.

Tagasi üles