/nginx/o/2022/07/26/14719361t1he228.jpg)
Inflatsioon on Eestis 22% juures ning tundub, et vahet pole, kuhu raha paned – tootlus ei saa olla nii suur, et inflatsioon seda ära ei sööks. Aga on mõned varad, mis praegu paremini vastu peavad kui teised. Capitalia Eesti maajuht Siim Roos selgitab, kuidas praegu valikuid teha.
Kuidas toimida ajal, mil maailmamajandus inflatsiooni käes ägab ning raha kiiresti väärtust kaotab nii, et investeeringutest saadav tulu kasvaks vähemalt inflatsioonimäära võrra?
Mais küündis Eesti aastane inflatsioon rekordtasemele, ületades 20% piiri ning juunis püsis euroala absoluutses tipus (22%). Inflatsiooni järsk kasv on tingitud keskpankade suurest rahapakkumisest, aga ka üleilmsetest tarneprobleemidest, energiakriisist ja toorainete hindade lakke hüppamisest.
Ehkki kõrge inflatsioonitase on ebameeldiv igaühele, pakuvad mitmed investeerimisvõimalused löökide eest kaitset. Inflatsiooni tõusu ajal on halvim omada liiga suuri sularahareserve ja lasta kapitalil lihtsalt seista. See on just soodne aeg raha tööle panemiseks.
Välismaal leidub finantsinstrumente, mille kasumlikkus on tugevas korrelatsioonis inflatsiooniga – nn inflatsiooniga seotud võlakirjad. Kahjuks on nende tootlus aga madal.
Ostes näiteks Prantsusmaa inflatsiooniga seotud võlakirju, võib investor loota, et saab inflatsiooni tasemest umbes 1,5% madalamat aastast tootlust. Ka on Baltikumis üksikute välisriikide võlakirjade ostmine tehniliselt keeruline.
Seega peab suuremat tootlust lootev investor võtma täiendavaid riske ja tõsiselt kaaluma muu vara soetamist.
Kinnisvara, näiteks üürikorteri ost, on Eesti investorite seas väga populaarne säästmisviis. See on arusaadav, sest kinnisvara on käegakatsutav, emotsionaalselt mugav, paberil arvutades tulus ning pealegi võib selle väärtus tõusta. Lisaks sai seni ühes inflatsiooniga üürihindu hõlpsalt kergitada.
Sageli ei arvesta investorid aga kaasnevaid kulutusi – üürnikuga suhtlemisele ja korteri haldamisele kuluv aeg, kindlustus, maksud, vara seisakud ja kulum, mis põhjustab regulaarset lisainvesteeringute vajadust. Pärast nende tegurite arvestamist on üürikorteri tootlus 3–4, mitte enam 7–8% aastas. Samas tasub meeles pidada, et kui investorile kuulub ühes majas viis korterit, vähenevad oluliselt halduskulud.
Alternatiiv kinnisvara otseinvesteeringutele on investeerimine börsil kaubeldavatesse kinnisvarafondidesse nagu EfTEN Real Estate ja Baltic Horizon. Sellised investeeringud võivad pakkuda nii suuremat tootlust kui ka likviidsust, mis tuleneb investeeringu börsil müümise võimalusest. Kui need fondid suudavad üüritulu indekseerida vähemalt inflatsioonimäära võrra, saavad nad väärtust tõsta ka kasvava intressi keskkonnas.
Idee, et aktsiatesse investeerimine võib säästa kapitali inflatsiooni eest, tuleneb eeldusest, et paljud ettevõtted suudavad materjalikulude ja palkade tõustes ka hindu kergitada. Erandiks on tööstusharud, kus tehakse pikaajalisi püsikuludega projekte (nt ehitus) ja idufirmad, kus kasumit oodatakse tulevikus.
Kui vaadata arenenud riikide aktsiaturgude ajaloolist tootlust, ületab see inflatsiooni olulisel määral. Ent selle strateegia tulemused varieeruvad ajas märkimisväärselt. Näiteks 1972. aastal S&P 500 indeksisse investeerinu kogeks väärtuse langust, millest taastuks alles 12 aasta pärast. Seetõttu on oluline suunata pikaajalisi (üle 10 aasta) investeeringuid börsile, teha sissemakseid ostuhindade keskmistamiseks ja veenduda portfelli hajutatuses.
Kõige mugavam viis mitmekesistamise tagamiseks on investeerida börsil kaubeldavatesse fondidesse. Suurepärane investeerimisportfelli alus on iShares World ETF (investeerib arenenud riikide aktsiatesse) ja iShares Emerging Markets ETF (investeerib arengumaadesse).
Balti börsil on kauplemiseks üha enam uusi ettevõtteid, mis võivad pakkuda atraktiivseid pikaajalisi investeerimisvõimalusi.
Suuremat tootlust suudavad pakkuda kõrge tootlusega ettevõtete võlakirjad. Kui inflatsiooni tase ületab 5% aastas, ei pruugi madala riskiga riikide ja ettevõtete võlakirjad pakkuda inflatsiooni ületavat tootlust.
Lühiajalised madala riskiga võlakirjad on negatiivse tootlusega, pikaajalised aga pigem paljastavad kui kaitsevad investorit intressimäära muutuste eest. Seetõttu peaks osa investeerimisportfellist koosnema kõrgema tootluse ja riskiga võlakirjadest.
Balti börsil leidub arvukalt ettevõtteid, mille võlakirju saab osta 5–10% intressimääraga, nt Elko grupa, Storent, IuteCredit, Auga ja teised.
Ärilaenude kaasrahastamine on investoritele suhteliselt uus, mugav ja ajasäästlik võimalus saada intressitulu iga kuu, hajutatult ja ettenähtavalt. Investorid, kes soovivad saavutada inflatsioonist kõrgemat intressitootlust mõõduka riskitasemega, võivad investeerida näiteks laenuplatvormi (nt Capitalia) kaudu, kus kõik pakutavad ärilaenud on läbinud põhjaliku krediidikontrolli ja neid monitooritakse pidevalt.
Kaasrahastajad on edukalt investeerinud näiteks Eesti värvitootja Eskaro, elektrisõidukite renditeenuse pakkuja Elmo Rendi, töötasapindade tootja Diastone jt kasvutrendis Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete ärilaendusse.
Väärismetallide (kuld, hõbe ja plaatina) ostmisega kaasneb sootuks erinev strateegia – investeerimine füüsilistesse varadesse, mille hind peaks koos inflatsiooniga tõusma. Kulla ostmist peetakse traditsiooniliselt baaskaitseks kõrge inflatsiooni ja majandusliku ebakindluse vastu.
Kulda saab investeerida füüsiliselt, ostes kuldmünte või -kange, kuid need vajavad kindlaid tingimusi turvaliseks hoiustamiseks. Ka on füüsilistel ostudel märkimisväärsed vahendustasud.
Teine võimalus on elektroonilise kulla ostmine XAU – see on digitaalne instrument, mille väärtus seotud kulla hinnaga börsil. Säärast teenust pakuvad Revolut, Paysera ja paljud teised vahendusplatvormid. Samuti on võimalik osta kulla töötlemisettevõtete indeksfonde, mille väärtus on seotud kulla hinnaga (nt iShares Gold Producers UCITS ETF).
Pandeemia alguses tõusis kulla hind kiiresti 25%, kuid seejärel langes. Viimase 20 aasta jooksul on kullainvesteeringud andnud 9,5% keskmise tootluse, kaitstes investorit inflatsiooni tõusu eest. Siiski ei suuda investorid kulla hinna muutusi kontrollida ning sestap on pikemas perspektiivis tegemist üsna kõikuva investeerimisviisiga.
Toorainete (nafta, gaas, metallid ja teraviljad) hinnad kohanduvad tavaliselt inflatsiooniga sujuvalt. See-eest avaldavad tuntavat mõju lühiajalised muutused materjalide pakkumises ja nõudluses, mida pandeemia ilmekalt tõestas. Seetõttu võib toorainetesse investeerimine osutuda väga riskantseks.
Toorainet saab osta elektrooniliselt tuletisinstrumendina, osana tootjate aktsiatest või indeksfondidest. Huvitav indeksfond on iShares Diversified Commodity Swap UCITS ETF, mis pakub tuletisinstrumentide abil toorainetesse investeerimist.
Oluline on mõista, et kulda või toorainesse investeerimine ei too garanteeritud tulu ega dividende, vaid on täielikult spekulatiivne. Seetõttu ei tohiks need investeeringud ületada väikest protsenti individuaalsest portfellist.
* Kirjeldatu on isiklik arvamus, mitte soovitus konkreetsete investeeringute tegemiseks või tegemata jätmiseks.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)