/nginx/o/2019/05/14/12164320t1h7532.jpg)
SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul kogetakse pensionikogumise 40–50-aastase perioodi kestel mitmeid buume, kriise ja stagneeruvaid turge, kuid ajalugu on näidanud, et kriisidest tullakse välja ja kriisid on osutunud uue raha investeerimise jaoks parimaks ajaks.
«Praegused ajad on erakordsed. Kas see peaks panema meid mõtlema pensioni kogumise ja investeerimise mõttekuse üle? Kindlasti mitte,» nentis Võrklaev pressiteates, ent toonitas siiski järkjärgulise investeerimise olulisust.
«Järkjärguline investeerimine tähendab, et väärtpabereid ostetakse nii turu kõrg- kui ka madalperioodidel ja välditakse nii kogu raha investeerimist vahetult enne mõne kriisi algust,» selgitas Võrklaev.
Laiapõhjalised aktsiaturud kaotasid tema sõnul poolaastaga euros mõõdetuna 10–15 protsenti, eelmiste aastate lemmiklaps tehnoloogiasektor koguni 25 protsenti. «Punaste toonide taustal on siiski üksikuid erandeid – ühena sellistest torkavad silma näiteks energiasektori aktsiad. Poolaastaga kallinesid energiasektori aktsiad üle 30 protsendi, juuni keskel enne korrektsiooni oli tõusuprotsent aasta algusest koguni 60 protsenti,» tõi ta välja.
Viidatud langusprotsendid tunduvad küll Võrklaeva sõnul hirmsad, kuid ära ei tohi unustada maailma aktsiaturgude eelmise aasta 25–30-protsendist tõusu – võttes alguspunktiks eelmise, 2021. aasta alguse, on suuremad aktsiaturud endiselt mõõdukas plussis.
Kui aktsiaturgude mõistes pole 15 protsendi juurde jäävad langused Võrklaeva sõnul midagi erilist, siis sel aastal pole kaitset pakkunud ka võlakirjad. «Maailma võlakirjaturud on tervikuna aasta algusest langenud umbes 10 protsenti ja siin ei ole lohutuseks ka eelmise aasta tõusu. Võlakirjaturgude puhul on kokku sattunud mitu ebasoodsat tegurit – ülimadalal püsinud intressimäärad, mis alustasid kasvava inflatsiooni taustal järsku tõusu. Intressimäärade tõus aga tähendab olemasolevate võlakirjade hinnalangust, suurim negatiivne mõju on pikema tähtajaga võlakirjadele,» tõdes ta.
SEB pensionifondide varadest on lõviosa investeeringutest Võrklaeva sõnul globaalselt hajutatud ja neid hinnatakse igapäevaselt ümber. «Erinevate fondivalitsejate fondide võrdlemisel tasub tähele panna, kui suur osa portfellist on investeeritud vähemlikviidsetesse varadesse, mida igapäevaselt ümber ei hinnata. Fondiosaku stabiilne hinnagraafik ja väike langusprotsent võib seetõttu olla petlik, sest osa portfelli varadest kajastab kaugema mineviku reaalsust ja mitte hetkeolukorda,» selgitas ta.
Pikemaajalises vaates pole tema sõnul siiski põhjust ka madala riskiga fondide klientidel muretseda, sest intressimäärad ei tõuse igavesti ja järk-järgult lülituvad madalama riskiga pensionifondid uutesse tootlikumatesse võlakirjadesse. «Karm reaalsus on siiski see, et tõenäoliselt lähiajal madalama riskiga pensionifondid viimase poolaastaga kaotatut tagasi ei tee,» nentis Võrklaev.
Viimastel kuudel on SEB pensionifondides olnud Võrklaeva kinnitusel aktsiariskis neutraalne või kerges ülekaalus. Võlakirjainvesteeringutes on pank strateegilise portfelliga võrreldes olnud ettevaatlikum, hoides tavapärasest vähem ettevõtete ja kõrgema riskiga võlakirju.
«Umbes 92 protsenti SEB valitsetavatest pensionivaradest on sel aastal suutnud turge ja indekseid lüüa. Loomulikult võib see kõlada kehva lohutusena, et meie fondid on langenud vähem kui turg keskmiselt, kuid näitab siiski, et jutud aktiivse fondijuhtimise mõttetusest on olnud enneaegsed,» võttis ta kokku.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)