Loe, millele inimesed suvel raha kulutavad
Citadele pank küsis Balti riikide inimestelt, milliseid suuri rahalisi kulutusi on nad sel suvel planeerinud või millele juba on rohkem kulutatud. Selgus, et eestlastest kolmandik on suurema summa kavandanud reisimiseks, kolmandik koduremondiks või muudeks töödeks ning suurem osa ehk 38 protsenti on sel hooajal otsustanud üldse suurematest kulutustest hoiduda.
Kolmes Balti riigis läbi viidud Citadele panga küsitluses vastas 32 protsenti Eesti inimestest, et suurem summa kulub sellel suvel reisimisele, 28 protsenti märkis, et suuremad kulud on seotud kodu või aia parandustöödega. 38 protsenti vastanutest ei ole selleks suveks üldse suuremaid väljaminekuid planeerinud.
«Lisaks reisimisele ja remondile on aga inimesi, kes on oma suuremad kulud sellel suvel muudesse valdkondadesse planeerinud. Näiteks kaheksa protsenti plaanib soetada uue auto ning neli protsenti uue kodu. Näeme ka meile esitatud kodulaenu ja liisingu taotlustest, et nii mõnedki on kõrgenenud kütuse- ja küttehindade juures otsustanud soetada endale kuluefektiivsemaid elukohti ja sõiduvahendeid,» märkis Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel.
Citadele küsitlusest selgus, et viis protsenti inimestest on suured kulutused planeerinud erinevate tähistamiste jaoks – olgu selleks siis pulmad või aastapäevad. «Kõik pole muidugi ainult lust ja lillepidu, sest ka kuus protsenti märkis, et nende suured kulud on suunatud haridusse investeerimiseks. Seda on eriti näha vanusegrupis 18–29, kus nõnda vastas 14 protsenti Eesti noortest,» lausus Moppel.
Läti ja Leedu inimesed kulutavad enamjaolt Eesti inimestega sarnaselt. Erinevustest on märgata, et Läti inimesed plaanivad vähem investeerida eluaseme remonti (23 protsenti vastanutest). Leedu inimesed on aga rohkem valmis raha panustama auto soetamisse (11 protsenti) ning suurtesse pidustustesse. Kui Eestis ja Lätis on pidude jaoks planeerinud suuremat summat kulutama viis protsenti inimestest, siis Leedus on neid inimesi topelt ehk kümme protsenti. Samas on leedukad valmis vähem kulutama haridusele (3 protsenti).