Pank: vana maja energiatõhusaks muutmine tasub end üha kiiremini ära

Jõhvi kesklinnas on küll korras fassaadidega kortermaju, ent üksjagu on ka neid, mis silma riivavad. Vald soovib, et majad oleksid korda tehtud, lubades aidata toetuse taotluse esitamisel. Kas selleks tuleb vallalt ka rahaline tugi, pole praegu selge. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul kulub kolmandik Eestis kasutatavast energiast elumajadele. See kinnitab, et märkimisväärne osa majadest vajaks energiatõhususe parandamiseks hoone täielikku rekonstrueerimist.

«Iga hoone vajab energiat ning kuidagi on soojus vaja tuppa saada. Eestis on aga palju näiteks ahiküttega maju, millel on märkimisväärne keskkonnamõju ning mille puhul pole kindlasti tegemist energiatõhusate hoonetega,» märkis Rebane.

Kõige tähtsam aspekt energiatõhususe parandamise juures on Rebase sõnul elumaja soojustus ja selle kvaliteet. «Ennekõike tuleb vaadata, kust tuul läbi puhub ehk seinad ja aknad ning seejärel katus ja vundament,» loetles ta. Nii ei alga energiatõhususe parandamine sugugi mitte kütte- või energialahenduse valikust, vaid korralikust soojustusest. «Kui tuul pääseb majja sisse, on katusele paigaldatavatest päikesepaneelidest vähe kasu.»

Kõrgete kinnisvarahindade tõttu kolib järjest enam eestlasi linnakeskustest eemale. Seetõttu pole harv juhus, kui seni suvekoduna kasutusel olnud majast saab pere jaoks kodu ka aasta ringi. Vanemate majade energiatõhususe parandamisele peaks Rebase sõnul lähenema teadlikult ning on otsuse koht, kuidas ja kui palju soovitakse vana maja energiatõhususe parandamisse investeerida.

«Tegelikult on suur vahe, kas inimene soovib selles majas aastakümneid veel elada või tahab selle lähitulevikus maha müüa ja realiseerida. Viimasel juhul muutuvad tasuvusarvutused olulisemaks, kuna tehtud investeeringu tahaks ju tagasi saada,» märkis ta.

Uued majad peavad olema energiatõhusad

Järjest rohkem ehitatakse Eestis ja mujal maailmas uusi eluhooneid, mille kasutamine oleks elanikele võimalikult rahakotisõbralik. Selleks et saada Eestis ehitusluba, peab iga uusehitis olema energiatõhus ehk vastama kas A-, B- või vähemalt C-energiaklassile.

A-energiaklassi ehk liginullenergiahoone puhul lisandub kõigele muule ka energiatootmise aspekt – kõige sagedamini on maja katusele paigaldatud näiteks päikesepaneelid, mis toodavad elektrit nii majale endale kui järjest tihemini ka kellelegi teisele. Mõistagi tähendab energiatõhusas majas elamine säästu, mis väljendub tavaliselt just väiksemates kommunaalarvetes.

«Kindlasti tuleb energiasäästlike hoonete ehitamisel arvestada, et ehituse käigus tuleb sellesse investeerida rohkem. Kui varasematel aastakümnetel peeti liginullenergiahoonet nišitooteks, siis nüüd leidub üha enam inimesi, kes saavad energiatõhusa hoone ehitamist endale lubada ning teevad sellise otsuse järjest kindlamalt,» lisas Rebane. Uute tehnoloogiate puhul on ka uute ja energiasäästlike majade tasuvusaeg muutunud palju lühemaks.