Päevatoimetaja:
Sander Silm

Eesti Raudtee püüab Kasahstani kivisütt

Copy
Kivisöelaadungid Kasahstanis.
Kivisöelaadungid Kasahstanis. Foto: PAVEL MIKHEYEV/REUTERS/Scanpix

Eesti Raudtee nõukogu nõustus juuli algul peetud istungil juhatuse ettepanekuga esitada tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile otsustamiseks 1. juulist kehtima hakkav taristu kasutustasu soodustus kolmandatest riikidest pärit kivisöele, et tuua Eesti taristule Kasahstani päritolu kivisüsi.

Eesti Raudtee kommertsosakonna juhataja Arthur Raichmann andis nõukogu istungi protokolli järgi teada, et ligi kuu aega tagasi pöördus Operail Eesti Raudtee poole taotlusega kehtestada Kasahstanist saabuvale kivisöele kasutustasu lisatasu soodustus. Soodustus kehtiks kuni käesoleva liiklusgraafikuperioodi lõpuni.

Venemaa ja Kasahstani kivisöe transiitmaaks on olnud valdavalt Läti, ent viimasel ajal on transiidi maht oluliselt vähenenud. Praegu on käimas läbirääkimised Kasahstani kivisöe vedamiseks läbi Eesti suurusjärgus 30 000–50 000 tonni kuus. Eesti Raudtee konkureerib aga hinna osas Läti Raudteega, kelle veohind on 6-7 eurot tonni kohta.

Operail pöördus Eesti Raudtee poole, et infrastruktuuri kasutamise tasu langetataks kivisöe 2,2 eurolt tonn 1,1 eurole tonni kohta, et ka Eesti kaudu söe vedamine läheks maksma 6-7 eurot. Raichmanni hinnangul võiks 30 000-tonnise veomahu puhul kuus transiit Eesti Raudteele tulu tuua 30 000 eurot kuus. Tegemist oleks uue kaubaga, kuna kivisütt pole Eesti Raudtee taristul viimasel ajal veetud.

Kauba saabumise tõenäosuse kohta ütles Raichmann, et 2-3 nädalat tagasi oli teadmine, et testrongid võiks juba varsti liikuma hakata, kuid Vero Logistikalt saadud viimase info kohaselt Venemaa ja Kasahstani vaheliste poliitiliste suhete tõttu on raske ka ärihuve realiseerida. Samas ei tähenda see seda, et kõnealust kaupa kindlasti Eestisse ei saabu, mistõttu oleks hea, kui hinnakokkulepped oleksid eelnevalt olemas.

Juhatuse esimees ja peadirektor Kaido Zimmermann märkis, et Eestis on ainult kaks terminali, kus kivisütt käideldakse – üks on Muugal, kus varasematel aastatel on käideldud maksimaalselt 50 000 tonni kuus ja teine Sillamäel, kus käitlemismahud on olnud väiksemad. Nõukogu liikme Kaur Kajaki sõnul on Muuga söeterminalil aga plaanis oma tegevusvaldkonda muuta ning hakata tegelema mõne teise kaubaga. Seega on hetkel arvestatud Muuga sadamas asuva Stivise terminaliga, mis praegu tegeleb killustikuga, kuid on valmis kivisöe vastuvõtmiseks.

Nõukogu liige Rene Varek ütles, et kuna soodustus kehtib vaid pool aastat, siis selle lõppedes saab tulemusi analüüsida ning teha soodustuse osas uue otsuse, mis arvestaks ka veomahtu.

Tagasi üles