«Inimesed on mures inflatsiooni pärast ja kardavad eelseisvat talve. Kuid tööandjal pole lihtsalt võimalik palka tõsta, seda enam et erinevad kriisid on kestnud juba mitu aastat. Kui ettevõte ei suuda hinnatõusuga rinda pista, siis seisavad ees koondamised, restruktureerimised ja ka pankrotid. Ükski ettevõte ei saa jääda kahjumiga tegutsema.»
Kas see viib olukorrani, kus töökohtade kadumine hakkab leevendama tööjõupuudust, töötajad lepivad väiksema palgaga ja hinnad ei saa enam tõusta, sest pole ostjaid?
Kogenud tööturu ekspert tõdeb, et sellise tempoga ei saa hinna- ja palgakasv kaua jätkuda, kuid mis ja millal täpselt juhtuma hakkab, on keeruline ette ennustada. «Nagu me nägime, siis koroonakriis ei tekitanud majanduslangust, nüüd käib Ukraina sõda, mille lõplikku mõju me veel ei tea. Aga kõige raskemaks teeb prognoosimise asjaolu, et sellist olukorda, kus mitu kriisi oleks korraga, pole meil varem olnud. Vanad trendid ei pruugi siin üks ühele kehtida,» leiab Mäki.
Toitlustus- ja majutussektor on suurimas hädas
Kui tööstuses ja ka kaubanduses on palgakasvu ja töö optimeerimise toel võimalik ettevõtteid käigus hoida, siis toitlustus- ja majutussektoris ei pruugi isegi kõrgem töötasu inimesi ametisse meelitada.
«Koroonaviiruse tõttu said turismi- ja toitlustusettevõtted tõsist kahju: inimesi koondati, ettevõtted sulgesid uksi. Nüüd on nõudlus nende teenuste järele jälle taastunud, aga ära läinud töötajad on juba edasi liikunud ja tagasi ei riskita tulla, sest viirus pole kuhugi kadunud. Praegu pole Eestis toitlustus- ja majutussektor veel täies mahus koroonaeelsele tasemele taastunud ning on tunda suurt tööjõupuudust,» räägib Mäki, kelle sõnul on paljud toitlustuskohad ja majutused juba ka tegevuse lõpetanud.