Tööjõu rentija: tööandjad ei suuda palgasurvet enam kaua taluda (3)
Teine kvartal tööjõuturule muudatusi ei toonud. Tööandjad tõstavad töötajate saamiseks ja hoidmiseks palka, kuid hotellinduses ja toitlustuses ei piisa sellestki, iseloomustab möödunud kolme kuud tööjõurendi ja värbamise firma Finesta tegevjuht Heikki Mäki.
Hoolimata hinnatõusust ja inimeste suurenevast murest tuleviku ees pole tööjõuturul praegu suuri muutusi. Endiselt on paljudes sektorites tööjõupuudus, mida pole leevendanud ka Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud.
Finesta juht Heikki Mäki kinnitab, et osa neist on tõesti siin tööle läinud, kuid Eestis valitseb jätkuvalt suur tööjõupuudus. «Takistuseks võib saada keelebarjäär, töökoha kaugus elukohast, mis on tõsine probleem, kui ei ole head ühistranspordiühendust ja võimalust oma autot kasutada. Et Eestisse saabujate hulgas on palju väikeste lastega naisi, kelle mehed jäid sõtta, siis on vaja lasteaiakohti - ei saa ju tööle asuda, kui pole järeltulijat kellegi hoolde jätta.»
Mäki sõnul on tekkinud ka ekslik arvamus, nagu oleks kõik sõja jalust siia tulnud inimesed valmis vastu võtma ükskõik millist tööd, ükskõik kui madala palga eest. «Võimalusel otsivad nad erialast tööd. Ei saa ju eeldada, et kõik siia saabuvad sõjapõgenikud on valmis minema sinna, kus meil on kõige suurem tööjõupuudus - näiteks toitlustusse või tööstusesse. Nii et ka nüüd, kus sõda Ukrainas on kestnud juba viis kuud, ei saa me väita, et sõjapõgenikud on jätnud meie oma inimesed tööta.»
Hinnatõus toob ettevõtetele palgasurve
Tööjõuturgu ja majandusolukorda hinnates leiab Mäki, et prognoose teha on väga keeruline. «Tööstuses on endiselt samad mured - tarneahela probleem, toorainete hinnatõus, mis on proportsionaalne üleüldise hinnakasvuga, ja tööjõupuudus,» loetleb Mäki.
«Inimesed on mures inflatsiooni pärast ja kardavad eelseisvat talve. Kuid tööandjal pole lihtsalt võimalik palka tõsta, seda enam et erinevad kriisid on kestnud juba mitu aastat. Kui ettevõte ei suuda hinnatõusuga rinda pista, siis seisavad ees koondamised, restruktureerimised ja ka pankrotid. Ükski ettevõte ei saa jääda kahjumiga tegutsema.»
Kas see viib olukorrani, kus töökohtade kadumine hakkab leevendama tööjõupuudust, töötajad lepivad väiksema palgaga ja hinnad ei saa enam tõusta, sest pole ostjaid?
Kogenud tööturu ekspert tõdeb, et sellise tempoga ei saa hinna- ja palgakasv kaua jätkuda, kuid mis ja millal täpselt juhtuma hakkab, on keeruline ette ennustada. «Nagu me nägime, siis koroonakriis ei tekitanud majanduslangust, nüüd käib Ukraina sõda, mille lõplikku mõju me veel ei tea. Aga kõige raskemaks teeb prognoosimise asjaolu, et sellist olukorda, kus mitu kriisi oleks korraga, pole meil varem olnud. Vanad trendid ei pruugi siin üks ühele kehtida,» leiab Mäki.
Toitlustus- ja majutussektor on suurimas hädas
Kui tööstuses ja ka kaubanduses on palgakasvu ja töö optimeerimise toel võimalik ettevõtteid käigus hoida, siis toitlustus- ja majutussektoris ei pruugi isegi kõrgem töötasu inimesi ametisse meelitada.
«Koroonaviiruse tõttu said turismi- ja toitlustusettevõtted tõsist kahju: inimesi koondati, ettevõtted sulgesid uksi. Nüüd on nõudlus nende teenuste järele jälle taastunud, aga ära läinud töötajad on juba edasi liikunud ja tagasi ei riskita tulla, sest viirus pole kuhugi kadunud. Praegu pole Eestis toitlustus- ja majutussektor veel täies mahus koroonaeelsele tasemele taastunud ning on tunda suurt tööjõupuudust,» räägib Mäki, kelle sõnul on paljud toitlustuskohad ja majutused juba ka tegevuse lõpetanud.
Kogu valdkonnas on töökohti vähem pakkuda, kuid needki on täitmata. «Söögikohtade sulgemisi seisab ilmselt ees veelgi, sest tõusevad ka toidu hinnad. Kui restoranid söökide hindu palju tõstavad, loobuvad tarbijad ühel hetkel väljas söömisest.»
Praegu tundub inimestel veel varusid olevat, seda järeldab Mäki vaadates kas või seda, mis toimub Euroopa lennujaamades. «Raha kulutamine jätkub. On kindlasti ostuotsuseid, mis pannakse pausile. Näiteks ehitusmaterjalide soetamine ja ehitamine pole praegu enam nii levinud tegevused kui koroona ajal, kus kõik midagi kodus remontisid või ehitasid. Nüüd on piirid taas avatud ja inimesed tahavad reisida.»
Mäki lisab, et kõikidest valusatest löökidest tuleb õppida. «Kui energiakriis sunnib meid rohepöördele, mis nõuab palju erinevat tehnoloogiakasutust, siis on see võimalus Eesti tootmissektorile. Aga tööjõuturul on aeg keeruline, sest hinna- ja palgatõus ei saa lõpmatuseni kesta. Sellele tuleb leida lahendus.»