EL kahekordistab lähiaastatel gaasitarned Aserbaidžaanist (1)
Euroopa Komisjon ja Aserbaidžaan allkirjastasid esmaspäeval leppe gaasitarnete kahekordistamiseks Aserbaidžaanist Euroopa Liitu, mis otsib alternatiive Vene energiakandjatele.
Maagaasist sai Venemaa ja Euroopa tülis relv pärast seda, kui Vladimir Putin väed 24. veebruaril Ukrainasse saatis.
Visiidil Bakuusse allkirjastas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Aserbaidžaani riigipea Ilham Alijeviga memorandumi strateegilisest partnerlusest energia valdkonnas.
«Mõne aastaga me kahekordistame gaasitarned Aserbaidžaanist EL-i, et kompenseerida Vene gaasitarnete kahanemist,» ütles von der Leyen ühisel pressikonverentsil Alijeviga.
«Järgmisest aastast peaksime jõudma juba 12 miljardi kuupmeetrini aastas,» lausus ta.
«Euroopa Liit pöördub märksa usaldusväärsemate energiatarnijate poole,» kirjutas von der Leyen varem Twitteris.
Kokkulepe hõlmab ka mõne aasta jooksul Lõuna gaasikoridori laiendamist läbi Aserbaidžaani, Gruusia, Türgi ja Kreeka kuni 20 miljardi kuupmeetrini aastas.
Mullu saatis Aserbaidžaan Euroopasse 8,1 miljardit kuupmeetrit maagaasi.
Von der Leyeni sõnul polnud Venemaa usaldusväärne gaasi tarnija ka enne sõja alustamist Ukrainas ning EL pöördub nüüd kindlamate tarnijate poole. «Mul on hea meel arvestada Aserbaidžaani nende sekka.»
EL-i ja Aserbaidžaani energiaalane koostöö on muutnud juba Euroopa energiakaarti, ütles Alijev.
Venemaa kasutab oma energiavarusid relvana ning energiaimpordi mitmekesistamine on EL-i prioriteediks, teatas Euroopa Komisjon enne von der Leyeni visiiti.
Mais leppisid EL-i liidrid kokku suurema osa Vene naftaimpordi peatamises aasta lõpuks.
Vene gaasi ostmist täielikult ei keelatud. 2021. aastal moodustas see 155 miljardit kuupmeetrit, ligi 40 protsenti EL-i vajadusest.
Venemaa on asunud oma gaasitarneid EL-i riikidesse juba kärpima, et takistada neid oma varusid suurendamast. Euroopa Komisjon on asunud koostama nõndanimetatud gaasinõudluse vähendamise kava järgmiseks talveks.
Bakuuga sõlmitud kokkuleppe kohaselt hakkab Aserbaidžaan rakendama ka oma ulatuslikku taastuvenergia potentsiaali.
Von der Leyen kutsus Aserbaidžaani ühinema nõndanimetatud ülemaailmse metaanilubadusega, mida toetab 119 riiki, et olla järjepidev kliimamuutusega seotud kohustuste täitmisel.