/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2022/07/17/14701666t1h66e8.jpg)
- Kriisiplaan: toidutööstus valmistub tootmist koomale tõmbama.
- Gaasile otsitakse paaniliselt aseainet.
- Kõrge energiahind toob poodidesse hinnatõusud.
Euroopa vaevleb energiakriisis ning paljud ettevõtjad muretsevad: kas sügisel jagub toasooja, gaasi, elektrit? Ja kui jagubki, siis millise hinnaga? Eesti toidutööstuses tehakse praegu suuri ümberkorraldusi, et võimalikud tarnekatkestused üle elada.
Eesti toidutööstus on üks riigi suurimaid gaasikasutajaid. 2020. aastal tarvitati kokku 0,33 teravatt-tundi gaasi, mis on tervelt kolmandik kogu tööstustarbimisest. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liit räägivad juba pikemat aega, et nende hinnangul ei ole Eestis gaasivarustus tagatud, ning nõuavad valitsuselt samme, mis aitaks tööstuses ära hoida seiskumise. Samal ajal käib toidutööstuses palavikuline töö, sest kõik püüavad energiariske maandada, samas teadmata, mis sügisel tegelikult juhtuma hakkab.
Ebakindlus kõlab läbi kõikide juhtide jutust – kuid otsuseid tuleb teha nüüd, sest sügisel on hilja alternatiive otsima hakata.
Gaasivarustuses pannakse suuri lootusi alles ehitatavale LNG-terminalile, mille kaudu nii Eesti kui ka Soome juba aasta lõpus veeldatud maagaasi saada loodavad. Kui kiiresti asjad tegelikult valmis saavad ja kui palju LNGd Eestisse tulema hakkab, pole veel täpselt teada.
Ise elektrit tootma
«Siiani on läinud hästi, sest tööd me seni ümber korraldama ei ole pidanud,» rääkis Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. «Mis siin salata, eks sõda Ukrainas on energiasõltumatuse ka meie jaoks väga aktuaalseks muutnud. Nagu paljud teisedki ettevõtted, mõtleme ka meie, kuidas toota võimalikult palju meile vajalikust gaasist ja elektrist ise. Samuti oleme teinud ettevalmistusi gaasitarnete katkemise korral alternatiivide kasutamiseks.»
/nginx/o/2022/07/17/14701667t1h5e14.jpg)
Mis juhtuks, kui sügisel gaasi poleks? «Gaasi tarneraskused mõjutaksid meid väga oluliselt ja otseselt, sest meie peamine energiaallikas – hoonete kütmiseks, sooja vee saamiseks ja muuks – ongi gaas,» tunnistas Härms. «Lisaks kasutame gaasi auru tootmiseks, millega toodetakse keedumajas õllevirret. Aur on väga vajalik Saku toodete valmistamisel, see on meie võtmekomponent erinevates tootmisetappides.»
Samas rõhutas joogitehase juht, et nende tootmine kindlasti ei peatu. «Selle pärast muretsema ei pea. Saame varuvõimalusena kasutada vedelkütust (diislikütust) oma katlamaja ja tootmise töös hoidmiseks. Kindlasti peaksime gaasi puudumisel aga tootmismahtu vähendama, kuna vedelkütusel töötav katel täie võimsusega tootmist ei võimalda.»
Toidutooja Salvest juht Triin Kõrgmaa tunnistas, et neilgi on gaas põhiline energiaallikas ning selle hinna hüppeline tõus mõjub ettevõttele juba aasta algusest saati. Eriti teravalt annab see tunda nüüd: kui aasta alguses loodeti, et suvel tulevad energiahinnad maa peale, siis see lootus pole täitunud ei elektri ega gaasi puhul. Maagaas maksis eelmise aasta juulis 21 eurot, nüüd aga 180 eurot.
Valitsuse abile võib loota, aga ise peab ka midagi ära tegema
Kergemalt ei saa hingata ka need tööstusettevõtted, kes gaasi ei vaja. Estoveri piimatööstuse juht Ago Teder ütles, et nende grupi ettevõtted gaasi olulisel määral ei kasuta.
«Tallinna laokompleksis saab valida elektri, gaasi ja diislikütuse vahel, valime jooksvalt neist parajasti soodsaima. Küll aga on oluline elektri väga kõrge hind. Kindlasti on toidutootjad nagu muudki tööstused väga suurte probleemide ees. Kui kodune elektriarve on muutunud kallimaks mõnikümmend eurot, siis ettevõtete puhul peab rääkima miljonites ja see viib järjest uute hinnatõusudeni,» sõnas Teder.
Tööstused vaatavad ka vastse valitsuse poole – äkki saab sealt tuge. «Kui riik peaks otsustama, et nad toetavad gaasitarbijaid, siis meie eeldus on, et olenemata praegu kasutusel olevast kütusest võetakse toetuse aluseks 2021. aasta tegelik gaasitarbimine ja ettevõtteid toetatakse proportsionaalselt,» märkis HKScani juht Markus Kirsberg. «Sest need ettevõtted, kes ise alternatiivsete lahenduste loomisesse investeerivad, teevad seda teiste äriarenduseks mõeldud investeeringute arvelt. Ettevõtted, kes ei ole end kindlustanud ja seeläbi ka riigi varustuskindluse tagamist toetanud, ei tohiks olla kuidagi eelistatud.»
Samal ajal läheb hästi energiaettevõtetel, kes kaugkütet pakuvad: Utilitase turundus- ja kommunikatsioonijuht Olga Petrova kinnitas, et neile on kaugküttega liitumise soove tulnud tänavu tavapärasest rohkem, iseäranis neilt klientidelt, kes on muidu gaasiga kütnud.
Julgeolekuküsimus
«Praegu teeme ümberehitusi, et küttehooajast minna üle kaugküttele ning seeläbi vähendada igapäevast gaasivajadust ca 40 protsenti. Oleme kaardistanud ning kalkuleerime võimalusi teiste energialiikide, näiteks põlevkiviõli või diisli kasutamiseks. Siiski peame arvestama, et ühtegi aseainet pole võimalik kasutusele võtta ilma suurte alginvesteeringuteta, lisaks nõuab üleminek aega ja kehtivate seaduste-määruste muudatusi,» kirjeldas Kõrgmaa olukorda Salvestis.
Kõrgmaa rõhutas, et küsimus ei ole Salvestis, vaid toiduainetööstuses laiemalt: «Toidutööstuste roll on igas kriisis tagada riiklik toiduga varustatus ning seetõttu on tööstused pikalt oodanud riiklikke otsuseid varustuskindluse ja kasutajarühmade osas.»
Mis saab siis, kui gaasi pole? «Salvestile tähendab gaasi või selle aseaine puudumine tootmismahtude vähendamist ning teatud tooteliikide tootmise peatumist. Kindlasti on see stsenaarium väga must ja viimane, mida ettevõtte soovib teha. Pigem käib töö ikkagi selle nimel, et leida alternatiivseid lahendusi,» rääkis Kõrgmaa.
Leiburi juht Asso Lankots kinnitas, et pagariettevõte kavandab ja teeb hoogsalt ümberkorraldusi. «Soovime kasutatavaid gaasikoguseid enne eelolevat sügistalve vähendada kuni 60 protsenti, mis saaks võimalikuks kaugküttega liitudes. Väga suure tõenäosusega paigaldame vedelgaasimahutid, mis aitaksid üle elada olukorrad, kui torugaasi tarnetega peaks tekkima häireid. Energia hind ja kättesaadavus on endiselt ettearvamatu ja see ei ole ettevõtte juhtimise seisukohast üldse hea,» nentis Lankots.
Kallid ümberkorraldused
/nginx/o/2022/03/31/14456709t1hcd87.jpg)
Lihatootja HKScani juhatuse liige Markus Kirsberg paneb sügiseks valmistumisele hinnasildi: 500 000 eurot. «Eesti suurima toiduainetööstuse ja seeläbi ka olulise gaasitarbijana tunneme loomulikult vastutust oma tootmisprotsessi töökindluse eest. Seetõttu seadistasime märtsis osa hooneid nii, et seal saab töötada ka torugaasita. See tähendab, et gaasiküttel töötavates suuremates katlamajades on võimalik kasutada hoopis põlevkiviõli, ja seda oleme juba mitu kuud ka edukalt teinud,» selgitas Kirsberg. Omainvesteering oli ligi pool miljonit eurot, lisaks koostööpartnerite investeeringud.
Kirsberg rõhutab, et praegu suudab lihatööstus tootmist jätkata nii, et maagaasi kasutama ei pea. «Peagi jõuavad niikaugele ka meie farmid. Nendes üksustes, kus on tehnoloogiliselt otstarbekam kasutada gaasi, loome praegu võimalusi LPG (veeldatud naftagaas – toim) kasutamiseks,» rääkis Kirsberg.