Eurooplane priiskab – materjalitarbimine kasvas ELis mullu 4 protsenti
17. juuli 2022, 15:59
2021. aastal oli Euroopa Liidu (EL) majanduse materjalitarbimine ligikaudu 14,1 tonni inimese kohta, mis on 4 protsenti rohkem kui 2020. aastal, mil see oli 13,6 tonni inimese kohta.
Mittemetallilised mineraalid moodustasid 2021. aastal 53 protsenti ühenduse materjalitarbimisest, biomass 23 protsenti, fossiilsed energiaallikad 18 protsenti ja metallimaagid 6 protsenti kogutarbimisest, selgub Eurostati andmetest.
Alates aastatuhande algusest vähenes ELi materjalitarbimine enam kui 15,4 tonnilt inimese kohta ligikaudu 14,1 tonnile inimese kohta 2021. aastal.
Biomassi tarbimine püsis sel perioodil üsna stabiilne, erinevalt metallimaakide ja mittemetalliliste mineraalide tarbimisest, mida nii 2008. kuni 2009. aasta majanduskriis kui hiljutised koroonapiirangud tugevalt mõjutasid. Sealjuures mõjutas Covid-19 pandeemia vähem mittemetalliliste mineraalide tarbimist kui metallimaakide tarbimist.
Fossiilsete energiaallikate tarbimine on viimase kahe aastakümne jooksul järk-järgult vähenenud, peegeldades süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemist. 2021. aastal oli fossiilsete energiaallikate tarbimises aasta varasemaga võrreldes väike tõus, kuna 2020. aastal vähenes tarbimine seoses koroonapandeemiaga märkimisväärselt.
Materjalitarbimise tase erines ELi liikmesriikide lõikes oluliselt, 7 tonnilt inimese kohta Hollandis kuni 35 tonnini inimese kohta Soomes. Iga riigi sisemaist materjalitarbimist mõjutavad selle riigi loodusressursid, mis moodustavad majanduse olulise struktuurielemendi.
Peamiste materjalikategooriate tarbimine ELi liikmesriikides 2021. aastal oli erinev. Mittemetalliliste mineraalide tarbimine ulatus 2 tonnist inimese kohta Hollandis kuni 23 tonnini inimese kohta Rumeenias. Riikidevahelised erinevused tulenevad ehitustegevuse erinevast tasemest, asustustihedusest ja transporditaristu, näiteks teedevõrgu suurusest.
Biomassi tarbimine varieerus ühest tonnist inimese kohta Maltal kuni 8 tonnini inimese kohta Iirimaal. Suure biomassitarbimisega majandused on sageli spetsialiseerunud puidutootmisele, näiteks Soome, või teatud loomakasvatusele, näiteks Taani või Iirimaa.
Fossiilsete energiaallikate tarbimine varieerus ühest tonnist inimese kohta Lätis kuni 8 tonnini inimese kohta Luksemburgis.