K, 7.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Euroopa energiakriis võib tuua ajalooliselt raske talve ka Soomele

BNS
Euroopa energiakriis võib tuua ajalooliselt raske talve ka Soomele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Energiakriis võib tabada ka põhjamaise kliimaga harjunud Soomet
Energiakriis võib tabada ka põhjamaise kliimaga harjunud Soomet Foto: Tiit Loim / Lõuna-Eesti Postimees

Suvine Euroopa juba kardab ajalooliselt rasket talve, sest sõda Ukrainas ja sellest alguse saanud energiakriis jätkuvad; murest ei ole säästetud ka Vene gaasist vähe sõltuv Soome.

Venemaa energiavoog Euroopasse on nii Euroopa Liidu sanktsioonide kui ka Venemaa vastumeetmete tõttu märgatavalt kahanenud. Energiakriis muutub veelgi suuremaks, kui talveks energiavarustus täielikult peatub. See võib kaasa tuua elektritarbimise reglementeerimise ja elektrikatkestusi kogu Euroopas.

Eelmaitse sellest on saadud juba Saksamaal, kus Financial Timesi andmetel on muu hulgas piiratud basseinide kütmist ja sooja vee kasutamist.

«Jah, paistab, et tulemas on erakordne talv. Olukord on tõepoolest erandlik,» ütleb STT-le Soome võrguettevõtte Fingrid tegevjuht Tuomas Rauhala.

Energiakriisi mõjud ulatuvad kõigisse Euroopa riikidesse ja kuigi Soome ei sõltu Venemaa maagaasist nii palju kui Saksamaa ja Itaalia, on turu kaudu ohus ka tema, ütleb Juha Vahlsten riigi kriisivarude ameti energiavarustusosakonnast.

«Jah, täpselt nii see on, kui millestki on kõvasti puudus, siis pöörduvad kõigi pilgud muudele toorainetele ja kõige hinnad tõusevad.»

Elektritarbimise reguleerimine on tuleval talvel võimalik ka Soomes. Fingrid kasutab elektripuudusele lähenedes riigis kolmeastmelist skaalat ning kolmandal, tõelise elektrinappuse lävel vähendatakse tarbimist sunniviisiliselt kuni kahetunniste elektrikatkestustega.

Alustame sellest, et lahtiühendamine on siiski viimane abinõu, praktikas on enne seda teisi meetmeid, ütleb Rauhala. Vahlsteni sõnul on taoline elektripuudus talvel võimalik, kuid see sõltub paljudest teguritest.

«Reguleerimine on parim viis vältida kogu põhivõrgu kokkuvarisemist, kui sellisesse olukorda jõutakse, kuid minu arvates on see siiski küllalt kaugel. Viltu peaks minema mitu asja, vaid üks seda ei põhjusta,» ütleb Vahlsten.

Üks oluline elektrivarustuse tegur on Olkiluoto 3 tuumareaktor. Majandusminister Mika Lintilä ütles sel nädalal, et septembris hakkab reaktor täisvõimsusel elektrit tootma, mis leevendaks oluliselt talvekuude elektripuudust.

Ajalooline kriis surub Euroopa põlvili, kuid pikaajaline kannataja on Venemaa.

Euroopa jaoks peetakse seda olukorda rängimaks energiakriisiks pärast 1970. aastate naftakriisi.

«Lühivaates tundub kindlasti, et Euroopa on suuremas hädas sõltuvuse tõttu, milleni on viinud Saksamaa poliitika. Paljud teised riigid on järginud Saksa teed ja nüüd tuleb selle eest maksta,» ütleb Helsingi ülikooli professor Veli-Pekka Tynkkynen.

Teadlase sõnul on aga selge, et pikemas perspektiivis kannab Venemaa suurimat kahju, kuna maailm tema ümber muutub.

«On selge, et Venemaa jääb pikas perspektiivis kaotajaks. Olukorras, kus kõik teised maailmas üritavad end fossiilkütustest lahti murda, ajab Venemaa end nurka. See on Venemaa seisukohast viimane fossiilse maailma murrang. Venemaa on 10, 15 või 20 aasta pärast oluliselt vaesem riik.»

Märksõnad
Tagasi üles