Eesti eluasemete hinnatõus on ELi suurim
2010. aastast kuni 2022. aasta esimese kvartalini tõusid üürihinnad Euroopa Liidus 16,9 protsenti ja eluaseme hinnad 44,7 protsenti. Nii üürihindade kui eluaseme hindade tõus oli liikmesriikidest suurim Eestis.
2010. aastast kuni 2011. aasta teise kvartalini liikusid eluaseme hinnad ja üürihinnad Euroopa Liidus sarnaselt, kuid alates 2011. aasta teisest kvartalist on need suundumused oluliselt lahknenud. Kui üürihinnad tõusid stabiilselt kogu perioodi vältel kuni 2022. aasta esimese kvartalini, siis eluaseme hinnad on kõvasti kõikunud, teatas Eurostat.
Pärast järsku langust 2011. aasta teise kvartali ja 2013. aasta esimese kvartali vahel püsisid eluaseme hinnad aastatel 2013–2014 enam-vähem stabiilsed. Seejärel oli 2015. aasta alguses kiire tõus ning sellest ajast on eluaseme hinnad tõusnud palju kiiremas tempos kui üürid.
Üürihindade arvestuses tõusid hinnad 2010. aastast 2022. aasta esimese kvartalini 25s EL-i liikmesriigis ja langesid kahes. Enim – 177,5 protsenti – tõusid üürihinnad Eestis, Leedus oli üürihindade tõus 126,7 protsenti ja Iirimaal 76,7 protsenti. Kreekas ja Küprosel langesid üürihinnad vastavalt 24,6 protsenti ja üks protsent.
Ka eluaseme hindade tõusu edetabelit juhtis Eesti 174,4 protsendiga, järgnesid Ungari 151,9 protsendiga ja Luksemburg 130,6 protsendiga. Hinnad langesid enim Kreekas, kus eluasemed odavnesid 22,6 protsenti, Itaalias oli hinnalangus 10,4 protsenti ja Küprosel 7,9 protsenti.