Erametsaliit: metsaomanikul tasub kuuse-kooreüraski suhtes valvas olla

Eesti Erametsaliidu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on kooreüraskite populatsioon viimastel soojadel suvedel ja talvedel saanud jõudsalt areneda. Foto: Erakogu

Juuli teises pooles on soodsate ilmaolude püsimisel oodata juunis koorunud kuuse-kooreüraski noormardikate lendlust ning teise põlvkonna haude rajamist, mistõttu tasub Erametsaliidu kinnitusel oma metsal pilk peal hoida eelkõige just neil metsaomanikel, kelle maadel kasvab kuuseenamusega puistuid.

Iseäranis suur on kuuse-kooreüraski probleem Lõuna-Eestis, kus viimaste aastate tormised, põuased ja soojad suved on kuusikud kahjurile vastuvõtlikukus muutnud

Eesti Erametsaliidu juhatuse liikme ja Valgamaa metsaühistu juhi Atso Adsoni sõnul on kuuse-kooreüraski teine lendlus sealsetes metsades parasjagu käimas ning praegu just õige aeg oma mets üle vaadata, vajadusel feromoonpüünised paigaldada ning võimalusel kasutada ka püünispuid.

Püünispuude kasutamine nõuab väga täpset ajakavast kinnipidamist. Kui on teada, et püünispuu õigel ajal metsast välja viimine ei pruugi õnnestuda, pole neid mõtet tehagi. Metsast õigeaegselt ära viimata püünispuud on justkui haudejaamad uutele mardikatele ja soovitud kahjurite arvukuse vähendamise mõte pöördub vastupidiseks. Feromoonpreparaatide saamine võib käesoleval ajahetkel osutuda veidi keeruliseks, kuna suure nõudluse tõttu on turul defitsiit ja feromoon ladudest tihtipeale otsas.

Kuuse-kooreüraski kahjustusele metsas viitavad kuivanud puude grupid ja läheduses tooni muutnud kuused, mis esmalt muutuvad kollakaks, siis pruuniks ning kuivavad. Tähelepanu tasub pöörata maas olevale okkavarisele ning värskelt asustatud puude puhul annab kuuse-kooreüraskist märku vaigujooks puudel, mis päikeselise ilmaga hästi silma paistab. Lendlust ennast ei pruugi kogenematu silm tuvastada, kuna putukad on vaid nelja-viie millimeetri pikkused ning raskesti märgatavad.

Kuuse-kooreüraskite käigurägastik. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuuse-kooreüraski kahjustuse kahtluse puhul tasub metsaomanikul pöörduda piirkondliku metsaühistu poole. Ühistu esindaja või konsulent saab metsa üle vaadata, probleemi olemasolu kinnitada või selle ümber lükata ning anda soovitusi üraskitõrjeks.

Samuti suudavad keskkonnaameti metsaspetsialistid metsaregistri põhjal tuvastada, kas lähedalasuvates metsades on analoogseid juhtumeid esinenud, on võetud sanitaarraie teatiseid või tehtud metsaekspertiise. Samalaadsed probleemid piirkonnas viitavad, et kuuse-kooreüraski kahjustuse oht on suurem.

«Putukas ei tunne piire ja teda ei huvita, kas ta toimetab riigimetsas, erametsas, kaitsealal või majandusmetsas. Seetõttu tasub kõigil valvas olla,» nentis Adson.

Erametsaomanikul on Erametsakeskuselt võimalik taotleda toetust üraskikahjustuste ennetamiseks. Toetatakse püünispuude kasutamist, feromoonpüüniste soetamist ja paigaldamist ning värske tormikahjustuse likvideerimist, tänavu on taotluse esitamise tähtaeg 13. septembril. Toetuse kohta saab täpsemat infot kohalikust metsaühistust.