Hooletud suitsetajad on süüdanud nii lillepotte kui maju

Tulekahju kustutamine 23. juuni esimestel tundidel Kruusamäe tänaval. Foto: Jürgen Puistaja

Seesami kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul on kindlustusseltsi kahjukäsitlejate lauale hakanud jõudma üha rohkem juhtumeid, kus aias või rõdul suitsetamine on toonud kaasa märkimisväärseid varakahjusid.

«Kõige salakavalamad on hõõguvad suitsukonid. Suitsetajad peidavad neid näiteks lillepottidesse, arvates, et muld kustutab sigareti. Aga on juhtumeid, mil mulda «istutatud» konist tärganud leek on süüdanud nii lillepoti, rõdumööbli kui ka rõduviimistluse,» rääkis Gilden. Ta lisas, et tuhk ja suitsukonid nõuavad siiski spetsiaalseid anumaid, mida võib täiendava kindlustunde saamiseks ka veega täita.

Gildeni sõnul tuleb eriti ettevaatlik olla tuleohtlike ainete läheduses suitsetades, sest sageli ei vaja hõõguv sigarett isegi kontakti süttiva ainega – plahvatuseks piisab ka aurudest.

«Seesam tegeles äsja juhtumiga, kus muruniidukisse bensiini valanud inimese kõrval seisnud sõber süütas sigareti ning sellele järgnenud plahvatuses said suuri kahjustusi nii hoone kui ka seal sees olnud väärtuslik kodune vara. Kahjud ulatusid üle 100 000 euro. Selline mõtlematu tegu võib olla väga traagiliste tagajärgedega ning võib kaasa tuua kopsaka kahjunõude,» rääkis Seesami esindaja.

Gildeni sõnul tasub suvehooajal värskendada oma teadmisi tuleohutusreeglitest, sest kuumadel ja kuivadel suveõhtutel on tuleoht kõige suurem. Päästeamet on koostanud lihtsa juhendmaterjali, milles toodud põhitõdede järgimine aitab tulekahjud ära hoida. «Kiputakse unustama, et terrassil ei ole lubatud kasutada grillsöe või küttepuudega köetavat grilli ning need peaksid olema hoonetest vastavalt kahe või viie meetri kaugusel. Lõket ei tohi mingil juhul teha lähemal kui kaheksa meetri kaugusel majast, enam kui meetrise diameetriga lõkke puhul on nõutud distants tervelt 15 meetrit,» loetles Seesami esindaja ohutu grillimise põhitõdesid.

Seesam on teinud 2022. aasta jooksul tulekahjude hüvitiste väljamakseid enam kui 60 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Gildeni sõnul on kasvanud nii tulekahjude arv kui ka keskmine hüvitise suurus.

«2022. aasta esimese viie kuu keskmine kahjuhüvitis oli 12 600 eurot, mis on pea 20 protsenti suurem kui aasta tagasi. Tänavune suurim hüvitis on olnud aga 215 000 eurot ning mõne taastamisel oleva objekti tööde maksumus võib küündida üle veerand miljoni euro,» rääkis Gilden. «Kahjujuhtumite põhjus ei ole alati hooletus või rumalus, mõni tulekahju saab alguse lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemisel. Seetõttu on mõistlik veenduda, et kodu või suvila on kindlustatud tulekahjuriski vastu – nii saab olla kindel, et ootamatu õnnetus ei tekita korvamatut kahju inimese säästukontole.»