/nginx/o/2022/02/07/14351606t1hceb0.jpg)
Luminori Eesti privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul tekitab inflatsiooni kasv keskpankadele uusi ülesandeid. Eksperdi sõnul on USA ja Euroopa aastane hinnakasv sarnasel tasemel, kuid imporditud energiaressurssidest rohkem sõltuva Euroopa puhul sõltub edasine hinnakasv märksa enam energiahindadest.
«USA Föderaalreserv tegi ajaloolise sammu ning tõstis intressimäärasid 75 baaspunkti ehk 0,75 protsendi võrra, mis on suurim intressimäärade tõstmine alates 1994. aastast,» ütles Kose. Lisaks märkis Föderaalreservi juht Jerome Powell, et lähiajal võib ees oodata järgmine samas suurusjärgus tõstmine. «Eesmärk on kontrollida inflatsiooni selliselt, et see ei põhjustaks majanduslangust. Paraku on see ajaloo suurima hinnasurve, geopoliitiliste pingete, toorainete hinnatõusu ja kestvate tarneprobleemide tingimustes väga keeruline ülesanne,» lisas Kose.
Finantsturgudel oodati samal ajal kannatamatult ka Euroopa Keskpanga uudist intressimäärade tõstmise kohta. Pärast rohkem kui kümmet aastat ülileebet rahapoliitikat jättis keskpank selle otsuse tegemata, viidates samas võimalusele, et intressimäärade tõstmine võib siiski lähiajal ees oodata. «Anti tugev signaal, et sel kuul tõstetakse suure tõenäosusega intressimäärasid veerand protsendi võrra, mis omakorda sillutab teed suuremale intressimäärade tõstmisele sügisel,» ütles Kose, kelle hinnangul ei ole Euroopa Keskpank intressimäärade tõstmisega kiirustanud eelkõige siinse energiasõltuvuse tõttu.
Vaadates Baltikumi, siis Leedu keskpanga juht Gediminas Šimkus on öelnud, et praeguste inflatsioonitasemete juures ning euroala palgakasvu silmas pidades tuleb liikuda rahapoliitika normaliseerimise suunas. Hinnaväljavaadete riskid on tema sõnul suurenemas ning Balti riikides on inflatsioon euroala suurim.
Euroala inflatsiooni juhtis juunikuus Eesti 22 protsendiga. Eestile järgnes Leedu, kelle inflatsioon oli eelmisel kuul 20,5 ja Läti, kus inflatsioonimäär küündis 19 protsendini.