Arco Vara: tehinguid elamu- ja ärimaaga lükatakse üha sagedamini edasi

Elamumaa Järva vallas. Foto: osta.ee

Hoonestamata tootmismaade 20-protsendine ning hoonestatud tootmismaade 19-protsendine turuaktiivsuse langus esimesel poolaastal viitab Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste sõnul sellele, et tööstusettevõtete hinnangud tuleviku suhtes on pessimistlikumad ning laiapõhjalise inflatsiooni taustal on põhivarainvesteeringuid asutud edasi lükkama eeskätt kinnisvara osas.

«Tõenäoliselt on aastatele 2022 kuni 2023 kavandatud kinnisvarainvesteeringute asemel suurendatud toormete varusid ning vaba rahaga üritatakse pigem toime tulla järsult suurenenud igapäevaste kulutuste osas, mis on kinnisvarainvesteeringuid edasi lükkamas ning mis peatselt hakkab kajastuma ka ehitusaktiivsuse languses,» kirjutas Eliste Arco Vara turuülevaates.

Ehitusaktiivsuse peatset langust ennustab üksikelamute lõikes ka hoonestamata elamumaade müügi tugev vähenemine 2022. aasta esimeses pooles, mil tehti 1535 ostu-müügitehingut ehk koguni 44 protsenti vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Kuigi elamumaade krunte müüdi Eliste sõnul jätkuvalt ligi kolmandiku võrra enam kui enne koroonakriisi, on tõenäoliselt järjest enam isikuid kodu ehitamist edasi lükkamas, kuna Ukraina sõjast tingitud ehitushindade hüppeline kasv on planeeritud kulutused leibkondade rahalisi võimalusi ületanud.

Kuigi mitmete toormete hinnad Eliste sõnul tõenäoliselt lähitulevikus alanevad, jäävad energiahinnad ilmselt jätkuvalt kõrgeks ning toormete töötlemise tulemusena valmivate ehitusmaterjalide hindade langus võib tulla suhteliselt mõõdukas. Samas ei ole ehitushinna alanemine lähikvartalite lõikes välistatud, kuigi pidevalt kasvavad tööjõukulud jäävad tööjõupuuduse taustal ehitussektorit ja ehitamise hinda endiselt survestama, selgitas analüütik.

Esimesel poolaastal leidis Eestis uue omaniku 3061 eluhoonetega hoonestatud maad, mille juures tehingute arv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga langes 20 protsendi võrra. Korteritega tehti paralleelselt 13 361 ostu-müügitehingut, mida oli 2,2 protsenti rohkem kui aasta varem ning mida vedasid eeskätt piirkonnad Tallinnast väljaspool.

Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes sealjuures 87 770 eurot, mida oli 17 protsenti enam kui aasta tagasi. Eluhoonetega hoonestatud maade puhul, millest valdava osa moodustavad üksikelamud, kujunes keskmiseks tehingu hinnaks esimesel poolaastal 127 600 eurot, mida oli 19 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal perioodil.

Korterite puhul võis Eliste sõnul täheldada hinnatõusu jätkuvat kiirenemist, kuid elamute puhul aeglustumist. Selle põhjuseks peab analüütik asjaolu, et turuaktiivsus on suurenenud madalamahinnalistes piirkondades ning suurematest keskustest järjest kaugemal, kus kinnisvara on soodsam. «Teisisõnu, nii valg- kui ka vastulinnastumine on hoogustunud ning tehingute arv on kasvanud ka juba ääremaastunud piirkondades, mille taustal tõenäoliselt enam täiendavat kasvupotentsiaali tehingute arvu osas lähiajal ei ole,» märkis Eliste.