Josing: oleme majanduse langusfaasis ja liigume kriisi poole

Kui praegune majanduse olukord ei ole sugugi halb, siis kuue kuu pärast ootavad eksperdid olukorra halvenemist, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) värskest ülevaatest.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing lausus, et praegune Eesti majanduse olukord ei ole halb. «Tarbimine on jätkunud, eksport on hea, maksud laekuvad hästi,» loetles Josing.

Kuue kuu pärast on olukord aga oluliselt halvem kui praegu. Uuringus ei olnud ühtegi eksperti, kes oleks arvanud, et poole aasta pärast on majanduses olukord praegusest parem.

Kui praegu on eratarbimise olukord parem kui investeeringutes, siis poole aasta perspektiivis ka eratarbimise olukord halveneb. Reaalpalk väheneb.

Josingu sõnul ei ole me majanduskriisis, aga oleme languse faasis ja liigume kriisi poole.

Sellele vaatamata ootab EKI selle aasta kokkuvõttes  1-protsendilist majanduskasvu. 

Peamine probleem ettevõtete jaoks on jätkuvalt oskustööjõu puudus. Uue probleemina on lisandunud ebasoodne keskkond välisinvestorite jaoks.

Selles ei ole Josingu sõnul midagi üllatavat. Energiahinnad on kiiresti tõusnud, mis omakorda halvendab ettevõtete konkurentsivõimet Ja põhjust tuleb otsida meie ühes naaberriigis. «Meil on väga häid naabreid, aga ühest hullust aitab,» lausus Marje Josing.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt lausus, et poliitiline ebakindlus peaks olema tänaseks vähenenud. «Uus koalitsioon on kokku lepitud ning NATO laienemine Soome ja Rootsi lisab kogu piirkonnale turvalisust. Olen vestelnud mitmete investoritega, kelle huvi on jätkuv Eestisse investeerida ning siitkaudu Euroopa turule siseneda,» lisas Sutt.

Ettevõtjate olukord ei olnud Josingu kinnitusel juunikuus halb. Tööstus-, kaubandus- ning ehitussektori ettevõtted ootavad käivete kavu ka järgmise kolme kuu jooksul, kuid kasvukiirus peaks vähenema. Nõudlus on püsinud ka meie partnerriikides, kuid majandususaldus on langenud. Majandususaldus jätkab langust ka Eestis. Kuigi nõudlus püsib, siis kõikides meie partnerriikides tunnistatakse, et müüa on raskem ning sisendid on kallimad. «Kui eksportturgudel on raskem, siis ka meie ettevõtjatel on raskem,» tõdes Josing.

Ehituses viie kuu tellimused

Ehitussektori probleemid on seotud eelkõige sisendhindade kallinemisega. Samuti häirib ettevõtjad, et riigiga ei ole kokkuleppele saadud ning paljud objektid on ära jäänud. Samas on ehitusettevõtetel olemas viie kuu tellimuste portfell, mis on Josingu sõnul väga hea näitaja ning vaid ühe kuu võrra väiksem kui eelmisel aastal.

Materjalide kättesaadavus ei ole enam nii suur probleem kui varem ja peamiseks probleemiks on ka ehituses tööjõud. «Tööjõudu napib kõikides Eesti majandussektorites,» lausus Josing. 

Tarbijate kindlustunne langeb

Suurim langus oli Josingu sõnul toimunud tarbijate kindlustundes ning ei ole ühtegi tarbijate gruppi, kus kindlustunde näitaja oleks positiivne.  

Josing tõi välja, et juurde on tulnud palju inimesi, kes ütlevad, et kasutavad toimetulekuks varem kogutud sääste. Kui varem oli neid paari protsendi juures, siis nüüd tunnistas säästude kasutamist 26%. 

Toidukaupade hinnad on kerkinud aastaga 18 protsenti ning nii suurt tõusu ei ole varem olnud. Kuna toit on inimeste jaoks väga oluline, mõjutab nii suur hinnatõus tarbijaid oluliselt. Samas võimaldab toit Josingu sõnul tarbijale paindlikkust. Saab valida kas valmistoidu või ise toidu valmistamise vahel, saab valida kas osta liha või teravilja. «Vaadates Bolti ja Wolti sagimist, siis paljud inimesed ei ole aru saanud, et toit on kallinenud. Või on nende sissetulekud sellised, et nad saavad seda endale lubada,» lausus Josing.