/nginx/o/2021/07/08/13903115t1hc4fb.jpg)
Eile uputas Tallinnas nii mõnigi tänavalõik ning Tammsaare tee üleujutus pole viimastel aastatel kuigivõrd uus nähtus. Kindlustusfirma soovitab sellistes olukordades ehku peale minemise asemel pigem auto peatada, sest hilisemaid kahjusid ei pruugi korvata ka kaskokindlustus.
ERGO kindlustuse sõidukikindlustuse portfelli juht Kaido Naarits selgitas, et liikluskindlustus üleujutuse puhul kahjusid ei kata, sest teisel osapoolel, üleujutusel, kindlustuslepingut ei ole. Kaskokindlustuse puhul on aga keerukam.
«Kui on näha, et tee on üle ujutatud, aga ikkagi sõidetakse vette, siis oleme ka keeldunud. Kui suur vesi tuleb aga ootamatult, näiteks tunnelis, siis ei ole juhile midagi ette heita,» sõnas Naarits.
Kasko osas sõltub tema sõnul kõik konkreetsest juhtumist. «Kui klient on käitunud mõistlikult ja seetõttu satub olukorda, kus ta on keset teele valgunud sügavas vees ja tekib kahju, siis me ka üldjuhul hüvitame,» sõnas ta. «Võimalik juhtum on hüvitamiseks ka siis, kui näen teele valgunud vett, hakkan vaikselt sealt läbi sõitma. Näen, et läheb liiga sügavaks ja peatan sõiduki ning hakkan otsima lahendust tagasi keeramiseks vms. Samal ajal vastassuunast või tagant tuleb suure hooga teine sõiduk, mis tekitab selles vees laine ning selle laine tõttu satub vesi sõiduki mootorisse,» tõi Naarits näite.
«Samas, kui näen, et eespool on sügav vesi ning autod, inimesed või ratturid seal juba seismas ning ikka otsustan sinna sõita, siis see pigem ei ole juhtum, mis hüvitamisele kuuluks,» selgitas ta.
Naaritsa esmane soovitus selles olukorras oleks pigem karta natuke rohkem ja mitte sõita sügavasse vette, kui ehku peale läbi proovima minna. «Ka näiteks Ülemiste tunnelisse sõites on võimalik siiski sellises olukorras igal hetkel seisma jääda, ohutuled sisse lülitada ning võimalikku lahendust otsida. Kui nüüd selle otsimise käigus vesi tõuseb kiirelt kõrgemaks ja tekitab kahjusid – jällegi pigem kaetud.»
Miks ujutab näiteks Tammsaare tee juba mitu viimast aastat? Tallinna Vesi selgitas, et üleujutuste põhjuseks on viimaste aastate sademete koguse ja intensiivsuse oluline kasv, samas pole sademeveetorustikud võimelised korraga nii suurt kogust vihmavett vastu võtma.
«Mõistame, et üleujutused põhjustavad liiklejatele ebamugavusi, kuid palume võimalusel ka autojuhtidel märgata enda ümber toimuvat ja vältida valingvihmaga sõitmist piirkondades, kus võib olla oht üleujutusteks, sest veetase võib seal olla oodatust kõrgem ja kaevud ilma luukideta,» hoiatas Tallinna Vesi.
«Kasvanud on kõvakattega pind ja vähenenud immutavad alad ning seda mitte ainult teedel vaid ka kinnistute peal. See aga vähendab vee immutust ja kiirendab kokkuvalgumise kiirust. Kui valingvihmad ületavad ärajuhtimissüsteemide vastuvõtuvõimet, koguneb see madalamatesse kohtadesse, näiteks tunnelid ja viaduktide alused,» selgitas Tallinna Vesi, kinnitades, et seesuguste üleujutuste vähendamiseks rajatakse uusi sademeveetorustikke koostöös linnaga. Murele lähenetakse ka roheliste lahenduste kasutamisega, nagu peenarde rajamine teega külgnevatele aladele.
«Ühtlasi ehitame ümber vanu sademeveetorustikke, mis on ühisvoolsed. Ühisvoolne torustik tähendab, et seal voolab koos reovesi ja sademevesi. Kuna need torustikud on projekteeritud ja rajatud kümneid aastaid tagasi ning nii keskkonna- kui ka linnaruumi olud on vahepeal oluliselt muutunud, siis on ka piiratud nende võimekus sademevett vastu võtta,» selgitas Tallinna Vesi ja täpsustas, et lahkvoolses süsteemis voolavad reovesi ja sademevesi eraldi torustikust ning sademevesi juhitakse merre, mis suurendab võimekust seda rohkem vastu võtta.
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)