R, 2.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Uuring paljastas, millise sissetulekuga inimesed Eestis keskklassi kuuluvad

Pille-Riin Kornak
Uuring paljastas, millise sissetulekuga inimesed Eestis keskklassi kuuluvad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Naine šoppingul
Naine šoppingul Foto: LUCY NICHOLSON/REUTERS

Kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel tehtud uuringust. 

Kõige olulisemaks keskklassi iseloomustavaks tunnuseks peavad uuringus osalenud isikliku eluaseme omamist ning keskklassi kuuluvaks peetakse 1800–2400 eurose netosissetulekuga (pärast maksude tasumist kätte jääv summa – toim.) inimesi. 

«Keskmisest sagedamini liigitavad end keskklassi ja jõukamatesse klassidesse kuuluvaks noored vanuses 18–34. Madalama keskklassi ja vaeste hulka kuuluvaks loevad end keskmisest sagedamini 50–70-aastased,» selgitas Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Millisesse ühikonnaklaasi inimesed end paigutavad.
Millisesse ühikonnaklaasi inimesed end paigutavad. Foto: Swedbank.

33 protsenti Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks. Võrreldes 2018. aastaga on selliste inimeste osakaal kasvanud 4 protsendi võrra. Ennast vaeseks liigitavate inimeste osakaal on mõnevõrra langenud: kui 2018. aastal pidas end vaeseks 14 protsenti inimestest, siis 2022. aastal 10 protsenti vastanutest.

Jätkuvalt peab kõige rohkem inimesi (51 protsenti) end madalamasse keskklassi kuuluvaks. Kõrgema keskklassi ja jõukate hulka kuuluvaks peab end 6 protsenti elanikkonnast. Neis numbrites ei ole nelja aastaga suurt muutust toimunud.

Kõige olulisemaks keskklassi tunnusena tõid 68 protsenti vastanutest välja isikliku eluaseme. Samuti peeti oluliseks auto olemasolu ja lisakulude tegemise võimalust peale kohustuslike kulutuste tegemist. Keskklassi tunnusena märgiti ka puhkusereisi lubamist välismaal vähemalt kord aastas.

Keskklassi puhul peeti oluliseks ka 3–6 kuu säästupuhvri olemasolu.

Keskklass toetab majandust tarbimisega

«Suurem keskklass panustab majanduskasvu läbi rohkema tarbimise ja investeeringute. Samuti peaks tugev ja suur keskklass aitama kaasa demokraatlikule ja mittepopulistlikule riigijuhtimisele,» ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kesklassi määratletakse sissetulekute järgi, kuid saab määratleda ka tarbimise, varade ja väärtuste järgi: kuidas raha kulutatakse ja investeeritakse.

Mertsina sõnul on praegu palgakasv tugev, aga kuna inflatsioon ületab palgakasvu, siis on ka viimastel aastatel ostujõud olnud languses. Viimase kümne aasta jooksul on inimeste ostujõud aga tugevalt kasvanud, palgad on kasvanud 85 protsenti, hinnad alla 40 protsendi, lisas Mertsina.

Sissetulekute ebavõrdsus ei ole Eestis viimastel aastatel suurenenud. Eestis on sissetulekute ebavõrdsus väiksem kui Lätis ja Leedus, kuid suurem kui Põhjamaades.

Keskklassi kasvule aitab kaasa suurem tööhõive ja sissetulekute kasv. Samuti toetab keskklassi suurenemist soodsate tingimuste loomine ettevõtete majandustegevusele, sest siis saavad ettevõtted oma töötajatele suuremat palka maksta. Leibkonna sissetulekud sõltuvad ka töö tootlikkusest ja tulude ümberjaotamisest, sh maksupoliitikast, lisas Mertsina. Keskklassi suurendab ka inimeste koondumine linnadesse ja linnalähistele – linnades on paremad töövõimalused ning suurem palk.

Keskklassi tajumine ja tegelikkus

Uuringus osalenute hinnangul saab keskklassi kuuluvaks pidada neljaliikmelist peret, kellel pärast vajalike ostude, maksude, maksete ja muude vajalike kulude mahaarvamist jääb iga kuu kätte 970 eurot. 2018. aastal oli selleks summaks 940 eurot.

«Inimesed tajuvad keskklassi tunnuseid oluliselt kõrgemana, kui need tegelikult on,» tõdes Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik, kes tutvustas uuringu tulemuste seost tegelikkusega. Uuringu tulemustest järeldub, et inimesed hindavad keskklassi kuu sissetulekut 1800–2400 euro suuruses, kuid tegelik keskklassi kuu sissetulek on 700–1700 eurot.

2000-eurose sissetulekuga inimesed kuuluvad Elmiku sõnul Eestis pigem jõukate hulka. «Eluaseme ja auto omamine ning reisimine on üsna levinud ega näita otseselt keskklassi kuulumist,» ütles  Elmik.

Uuringus toodi välja, et keskmisel neljaliikmelisel perel võiks kuus vaba raha olla 970 eurot, tegelikkuses on see suurusjärk aga 300 eurot. Küsitlusele vastanud arvasid, et sääste võiks keskklassil olla vähemalt 3–6 kuu sissetulekute jagu, kuid tegelikkuses on inimestel sääste ühe kuu sissetuleku ulatuses.

Märksõnad
Tagasi üles