/nginx/o/2022/07/06/14677112t1h93f0.jpg)
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmetel kasvatatakse nisu 2022. aastal kokku 184 353 hektaril; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimehe Roomet Sõrmuse sõnul pole nisu pind olnud Eesti taasiseseisvumise algusest saati kunagi nii suur kui tänavu.
«Võrreldes 1991. aastaga kasvatatakse tänavu Eestis nisu ligi kaheksa korda suuremal pinnal, ka Euroopa Liiduga liitumise järel on nisu kasvupind üle kahe korra suurenenud,» kommenteeris Sõrmus pressiteates.
Sel aastal on põllumajandus-kaubanduskoja analüüsil teravilja pind pisut suurenenud, kaunvilja pind jäänud samaks, rapsi -ja rüpsi pind oluliselt kasvanud ja kartuli pind oluliselt vähenenud.
PRIA andmetel kasvatatakse sellel aastal teravilja kokku 371 113 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 1 protsendi võrra rohkem. «Ligi poole teravilja pinnast moodustab nisu, pisut alla kolmandiku oder, 11 protsenti kaer ja 4 protsenti rukis. Teiste teraviljade osakaal jääb juba väiksemaks,» märkis Sõrmus.
/nginx/o/2013/09/05/2167029t1hc247.jpg)
Otra kasvatatakse tänavu kokku 118 471 hektaril, millest üle kahe kolmandiku moodustab suvioder. Taliodra pind on aasta aastalt siiski suurenenud ja ulatub tänavu juba 36 007 hektarini.
Kaera kasvatatakse tänavu 39 779 hektaril, millest kaks kolmandikku on mahekaera pind. Kaera pind pole aastaga oluliselt muutunud. Rukist kasvatatakse tänavu 13 714 hektaril, mida on 2021. aastaga võrreldes 15 protsenti enam, sealjuures on 41 protsenti rukki pinnast maherukki all.
Kaunviljade pind on tänavu kokku 49 113 hektarit, mis on enam-vähem sama palju kui 2021. aastal. Kaunviljade pinnast suurima osa moodustab 37 599 hektaril kasvatatav põldhernes, mille kasvupind on aastaga 14 protsenti suurenenud. Põldoa pind ulatub tänavu 11 475 hektarini, mida on 28 protsenti vähem kui möödunud aastal.
/nginx/o/2011/12/01/858306t1h1acd.jpg)
Aastaga on oluliselt suurenenud rapsi ja rüpsi pind. Tänavu kasvatatakse neid õlikultuure kokku 89 295 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 13 protsenti enam. Lõviosa rapsi- ja rüpsi kogupinnast moodustavad talikultuurid, mille kasvupind ulatub 80 201 hektarini. Suvirapsi ja -rüpsi pind jätkas koja sõnul viimastele aastatele omast langustrendi.
Tatra pind ulatub tänavu koguni 9202 hektarini, mida on möödunud aastaga võrreldes 54 protsenti enam, sealhulgas on 85 protsenti tatra pinnast mahe. Aastaga on 57 protsendi võrra suurenenud ka õlikanepi kasvupind, mida kasvatatakse tänavu 6798 hektaril. Ka õlikanepist enamus – koguni 89 protsenti – on mahepind.
«Oodatult on tänavu suurenenud ka haljasmaisi kasvupind. Sellel aastal kasvatatakse maisi kokku 16 173 hektaril, mis on möödunud aastaga võrreldes peaaegu veerandi võrra enam. Pinna suurenemine võib olla seotud Ukrainas toimuva sõjaga, mis on halvendanud maisi kättesaadavust ja muutnud loomasöödaks vajaliku teramaisi kallimaks,» selgitas põllumajanduskoja juht.
/nginx/o/2008/07/26/59980t1h6c1c.jpg)
Sõrmuse sõnul jätkas kartulikasvatus tänavu vähikäiku. «Kui 2021. aastal kasvatati Eestis kartulit veel 3370 hektaril, siis tänavu vaid 3109 hektaril, mida on 8 protsenti mullusest vähem. Kartuli pinnast on vaid 2,8 protsenti mahepind. Viis aastat tagasi oli kartuli pind Eestis ligi 5400 hektarit,» tõi koja juht esile.
Selle aasta saaki on Sõrmuse hinnangul veel vara prognoosida, aga möödunud aastal oli põua ja väiksema kasvupinna tõttu kartuli saak ligi veerandi võrra väiksem 2020. aastaga võrreldes. «Statistikaameti andmetel toodeti Eestis möödunud aastal elaniku kohta vaid 54 kilogrammi kartulit. Kartulit pole taasiseseisvunud Eestis kunagi nii vähe toodetud,» nentis Sõrmus ning tõi välja, et kartuli toodang elaniku kohta on viimase paarikümne aastaga üle nelja korra vähenenud.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja analüüs valmis PRIA tänavuste pindalatoetuste taotluste andmete põhjal, mida on võrreldud statistikaameti möödunud aastate põllukultuuride pindade andmetega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)