Uuring: Venemaast eemalehoidmine on Eesti firmasid aidanud, kodus on saanud paremini hinda tõsta

Eesti eksport kukub. Foto: Eero Vabamägi

Sõda Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) ekspordiplaane oluliselt mõjutanud ei ole, näitab SEBi tehtud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring.

Vene ja Valgevene turgude sulgumine mõjutab enim Leedu ettevõtteid.

Võrreldes SEB jaanuarikuise uuringuga on Eesti VKEde jaoks peamiseks turuks endiselt kodumaine turg, mille olulisus on sõja tõttu veidi veelgi kasvanud. Viie kuuga on ettevõtete osakaal, kelle jaoks koduriik jääb sihtturuks, tõusnud 74 protsendilt 81 protsendile. Sarnaselt on kodumaine turg peamine eelistus ka Läti (76 protsenti) ja Leedu (77 protsenti) ettevõtetele.

«Koduturule keskendumine ei ole üllatav. Baltimaade esimese poolaasta majanduskeskkond on kokkuvõttes olnud siiski piisavalt tugev. Lisaks on vaatamata väga kõrgele inflatsioonile kasvanud majapidamiste tarbimine, seega nõudlus on seni püsinud kõrge. Võimalik ka, et koduturule suunatud teenuste ja kaupade puhul on ettevõtjatel õnnestunud kõrgemaid sisendihindu kergemini lõpptarbijale üle kanda, kui seda saanuks teha eksportturul, kus konkurents on tihti kõrgem,» selgitas SEB juhatuse liige ja jaepanganduse juht Ainar Leppänen.

Aasta algusega võrreldes on märgatavalt langenud ettevõtete soov laieneda olemasolevatel eksporditurgudel: selliste ettevõtete osakaal langes 16 protsendilt 9 protsendile.

Samas on pea muutumatuks jäänud soov siseneda uutele turgudele, seda hoolimata sõja mõjudest.

«Kindlasti on tervitatav, et VKEd ka täna uusi turge kombivad, sest see võimaldab maandada ühe turuga seotud riske ja annab võimalusi kasvuks,» lisas Leppänen.

Sõda raputab Leedu eksportijaid, Eestis on Vene ja Valgevene turu kadumise mõju väiksem

Uuring andis ka selgust, kuidas on sõda mõjutanud Eesti VKE-de tegutsemist Venemaa ja Valgevene turgudel: Valgevene turult on juba lahkunud või plaanis lahkuda 2 protsenti ning Venemaa turult 5 protsenti VKE-dest. Lätis on selliseid ettevõtteid mõnevõrra rohkem ning Baltikumi võrdluses on Leedu eksportijad enim mõjutatud – Venemaa turult on plaan lahkuda 8 protsendil ja Valgevene turult 9 protsendil ettevõtetest.

«Suhteliselt suurem Leedu ettevõtjatest lahkujate arv Valgevene ja Venemaa turgudelt on tingitud sellest, et Leedu majandus oli nende riikidega veidi enam seotud kui Eesti,» rääkis Leppänen. Leedus on olnud rohkem VKE-sid, kes oma tooteid ja teenuseid varem Valgevenesse ja Venemaale eksportisid ja kes on nüüd otsustanud lahkuda kas sanktsioonide tõttu või vabatahtlikult. Kuna Eesti VKEde kaubavahetus Venemaa ja Valgevenega on olnud väiksem, siis ei ole ettevõtjad pidanud sõja tõttu nii suurel määral oma äritegevust muutma.

«Võimalik, et ka sellepärast on Eesti ettevõtjate käibeprognoosid praegu veidi positiivsemad kui teistes Balti riikides. Üsna tõenäoline on aga, et nii sõja tõttu ümber kujundatavad tarneahelad kui ka inflatsiooniline keskkond hakkavad aasta teises pooles mõjutama ka Eesti VKEsid,» kommenteeris Leppänen.